Eestisse on alates 27. veebruarist saabunud 21 293 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, kellest 5523 on olnud transiidil. See teeb juba praegu sama palju, kui elab inimesi Rakveres ja Paides kokku. Esmaspäeval saabus Eestisse 1518 inimest, sealhulgas 556 last ning 435 inimest on transiidil.
Kokku on Eestisse sõjapõgenikke tulnud juba ligi 2 protsenti rahvastikust. Kuid neid lisandub iga päevaga. Kui veel mõne päeva eest teatas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et Eesti vastuvõtupiir on 10 000, siis hiljem teatasid nii PPA juht Elmar vaher kui ka siseminister Kristian Jaani, et ka 100 000 pole piir.
Seega on reaalne, et Eesti rahvaarv paisub Ukraina sõjapõgenike arvelt kümnendiku võrra.
Seejuures paneb paljusid inimesi muretsema tõsiasi, et valitsus ei jõua isegi enda inimesi aidata, on valmis vastu võtma nii palju põgenikke. Kui meenutada erinevaid kärpeid, mida valitsus on teinud, kuni laste huvitegevuse piiramiseni välja, siis kohalikud tunnevad, et neid ei kohelda võrdselt siiatulnutega.
Kõige suuremas hädas on kohalikud omavalitsused, kelle kaela riik on kogu selle vastuvõtmise mugavalt pannud. Kust raha tuleb, seda ei tea keegi.
Ukrainast on sõja eest pagenud ligi kolm miljonit inimest.
Praegu kannab sõjapõgenike põhiraskust Poola, kus põgenikke on juba ligi viis protsenti elanike koguarvust. Järgnevad teised piiririigid Rumeenia, Slovakkia ja Moldova.
Näiteks Leedu on vastu võtnud ligi 10 000 põgenikku, mis teeb nende rahvaarvust 0,33 protsenti; Saksamaa 113 000 põgenikku, mis teeb nende rahvaarvust 0,14 protsenti.