06.02.2019
Kaarli kirik.
Kõik teavad piiblilugu sellest, kuidas Jeesuse ustavaim jünger Juudas reetis ta 30 hõbeseekli eest.
Nüüd, üle 2000. aasta hiljem, koostas Eesti Kirikute Nõukogu ristiinimestele valimiskompassi, kus esikohale on pandud kolm valitsuskoalitsioonis olevat erakonda, kes eraldasid kirikutele suuri summasid.
Ehkki valitsus otsustas 2017. aastal toetada Eestis tegutsevaid kirikuid 8,2 miljoni euroga, millest 6,8 miljonit eurot saanuks Eesti Evangeelsele Luterliku Kirik (EELK), tühistati see otsus umbes aasta hiljem, sest „kirikute toetamine sai lahenduse selle aasta riigieelarve muudatusega“.
Keskerakonda juhtiv peaminister Jüri Ratas ütles läinud aasta lõpus valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas varem anda omandireformi reservfondist EELKile 6,75 miljonit ja õigeusu kirikule 1,15 miljonit eurot, et kirikud saaksid lahendada omandiküsimused, mis olid üleval juba alates iseseisvuse taastamisest.
Valitsuse otsuses oli kirikutele raha eraldamine omandireformi reservfondist märgitud okupatsioonikahju hüvitamisena. Kirikute toetamisel omandireformi reservfondist kerkisid üles aga juriidilised probleemid, seetõttu otsustas riigikogu vastu võetud 2018. aasta riigieelarve muudatusega eraldada selle raha kirikutele hoopis riigieelarvelise toetusena. Nii saadi raha ikkagi, kuid mitte enam reservfondist.
Meenutagem, et valitsuserakonnad Keskerakond, SDE ja Isamaa jagavad ka laiali miljoneid eurosid katuseraha. Lisaks riigieelarve katuserahale jagas valitsus varem veel peaaegu 30 miljonit katuseraha.
Nimekirjast leiame, et EELK Kirikute Nõukogu nõndanimetatud ristiinimese valimiskompassis enim punkte saanud Keskerakond toetas EELK Kärdla kogudust 50 000, Koeru kogudust 23 000, Oleviste kogudust ja Türi kiriku renoveerimist 20 000 euroga, Põlva kogudus sai 15 000 eurot. Pühajõe, Nõmme, Mehikoorma ja Pärnu baptisti kogudus said kõik 10 000 eurot. Põltsamaa ja Pühalepa kogudus said kumbki 5000 eurot.
Nii ongi Eesti Kirikute Nõukogu soovituses esikohal valitsuserakonnad järjestuses Keskerakond, Isamaa ja SDE. Kiriku seisukohtadega kattuvate pere- ja eetiliste väärtuste eest seisev EKRE leiame aga tagant. Seega ei jäta see tabel fantaasiale just palju ruumi.
Punkte kokku liitnud EELK peapiiskop Urmas Viilma ei ole pidanud midagi sellest, et Keskerakonna programmis ei ole sõnagi kooseluseaduse tühistamisest ja abielu määratlemisest põhiseaduses mehe ja naise liiduna.
Viilma lisab selgituseks, et enne, kui esitatud tulemustele tuginevalt mingeid lõplikke järeldusi teha, tuleb konstateerida: nagu ei kata kirikute nõukogu ettepanekud kogu kristlikku ühiskonnakorraldust, ei saa ka eeldada, et erakondade programmid oleksid usutunnistusdokumendid.
Usutunnistus ehk kreedo on lahtiseletatult kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Kui kõike seda lugu kokku võtta, siis on raske uskuda, et peapiiskopi silmade ees ei virvendanud seda tabelit kokku pannes saadud eurod.