Kas sotsist välisminister Sven Mikser loob partide toel uut diplomaatilist keelekasutust?

Eesti,
- Updated
Part
©Margus Ansu/Postimees
Part.

Sven Mikser äratas esmaspäeval tähelepanu põhjendusega, miks tema arvates on just Venemaa Skripali mürgitamise taga. “Kui miski prääksub nagu part ja kõnnib nagu part, siis ta tõenäoliselt ongi part,” lausus ta. Uued Uudised leiavad, et Venemaa on selles osaline ka märgatavalt usutavamate tõendite põhjal.

Endine välisminister Urmas Paet ütleb Delfis praeguse välisministri seisukohavõtu peale: “Eesti ministri selgitus oli nii ammendav, et siia jääb lisada vaid Inglise kirjaniku Thomas de Quincey analüüsi: “Kui inimene lubab endale mõrva, hakkab ta varsti plaanima väikest röövi, edasi hakkab ta juba jooma ega viitsi pühapäeval kirikusse minna, sellele järgnevad ebaviisakus ja seanahavedamine.””

Keevaverelise sotsist välisministri keelekasutus on varemgi tähelepanu tõmmanud. Ühel Riigikogu väliskomisjoni istungil tekkis tal tüli komisjoni liikme Henn Põlluaasaga. Kuna Mikser ei vastanud Riigikogu saadiku küsimusele, mis puudutas Vahemere rändekriisi ja Euroopa Liidu sõjalist missiooni Liibüa territoriaalvetes, siis tekkinud sõnaline vastasseis vihastas lõppkokkuvõttes Mikseri välja ning saatis teda häiriva poliitiku karu kõige pimedamasse kohta.

EKRE saadik Henn Põlluaas imestabki nüüd, et Mikser on otsustanud niinimetatud Magnitski nimekirja välja otsida, sest varasemalt on just välisministeerium olnud Venemaa ilmselgete sigaduste osas hambutu ja vaikiv.  Riigikogu võttis juba 2016. aasta detsembris vastu seadusemuudatused, mis võimaldaks keelata niinimetatud Magnitski nimekirja kantud Vene kõrgete ametnike sisenemise Eestisse, samas ei ole riik neid piiranguid seni rakendanud, kuigi vajadus selle järele on pidevalt olnud.

Vabariigi aastapäeva eel otsustas välisminister läbipõrunud alkoholipoliitika tõttu sotside jaoks ebamugavad protestijad paika panna ja nad alkohoolikuteks tembeldada, öeldes: “Ma arvan, et üleskutse sõita vabariigi aastapäeval Lätti viina ostma on üks kõige ebapatriootlikumaid asju, mida võib ette kujutada. Kui keegi tahab oma suhtumist väljendada ja eelarve aktsiisituluta jätta, siis võiks riigi sünnipäeval juua morssi!”

Sotsiaalmeedias on Mikser saanud pilaobjektiks pidevate hukkamõistudega, mis on küll diplomaatiliselt õiged, kuid serveeritud naeruväärses toonis. Üks selline pilapilt kujutas ISIS-e pühasõdalasi, kes kõhklevad, kas terroriakti ikkagi sooritada: “Äkki mõistab Mikser meid hukka ja seda ei suuda me küll enam taluda!” Nii on ka nüüd kommentaariumis kirjas: “Kui miski ajab rumalusi suust välja nagu Mikser ja koogutab Brüsseli ees nagu Mikser, siis see ongi tõenäoliselt rumal Mikser!”

EKRE on osutanud, et Eestil puudub oma välispoliitika ja  Mikseri hallatav ministeerium vahendab vaid Brüsseli välispoliitilisi hinnanguid, sageli neid lausa ette silmist lugedes ja püüdlikult ennetavalt välja käies. See tendents on Sven Mikseri ajal vaid süvenenud ning välisministeerium on teinud mõttetuid ja kiirustavaid seisukohavõtte, mis lähtuvad Euroopa Liidu oletatavast seisukohast, jättes seejuures ära ootamata suuremate riikide arvamused.

Nii juhtus see siis, kui ÜRO mõistis hukka USA otsuse viia saatkond üle Jeruusalemma — Eesti kiirustas seda resolutsiooni toetama, eirates Ameerika palvet olla kasvõi neutraalne, ning rõhudes väidetavale solidaarsusele Euroopaga. Paraku selgus, et mingit ühtset Euroopa Liidu seisukohta polnudki, iga riik hääletas oma arvamust mööda või jäi üldse kõrvale. Juba tollal mõistsid mitmed Eesti välispoliitika ja diplomaatiaga seotud poliitikainimesed sellise kiirustamise hukka.

Sven Mikseri eredamaks “saavutuseks” on kahtlemata välisministeeriumi pöördumine Baltic Pride 2017 toetuseks: “Avaldame 6.–9. juulil Tallinnas toimuva Baltic Pride 2017 festivali puhul oma toetust lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja intersooliste inimeste inimõiguste edendamisele ja kaitsmisele ning avalikkuse teadlikusse tõstmisele teemadel, mis puudutavad LGBTI kogukondi kolmes Balti riigis.”

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused