Keeleteadlased soovitavad emakeele küsimise kaudu välja selgitada, kas Eestis ikka on tuhat korda tuhat püsijat

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Narvas on eesti keel ja vene nimed. Pilt on illustratiivne.

Keeleteadlased on oma pöördumises rahvastikuminister Riina Solmani poole teinud ettepaneku küsida 2021. aasta rahvaloenduses eraldi küsimusena seda, mis keel on inimese emakeel.

Praeguse kava järgi oleks rahvaloenduse ankeedis küsimus, kus tuleb märkida kõik keeled, mida inimene oskab, sh emakeel. Eraldi küsimust, millest selguks, kas inimesel on üks või kaks emakeelt, kavas ei ole, samas on emakeelt omaette küsimusena küsitud järjepidevalt alates 1959. aastast, vahendab ERR.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Pöördumise järgi näitaks emakeele küsimine ära keelemuutused, mis tekivad sellest, et väiksemate keelte kõnelejad muudavad aja jooksul oma emakeele määratlust suuremate keelte kasuks. Emakeel on ikkagi üks tähtsamaid tunnuseid, mille järgi inimesed end identifitseerivad, eriti Eestis,” ütles Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg.

“Riigil on vaja täpseid andmeid nii riigikeele kui teiste keelte valdajate kohta. Kui me räägime lõimumisest siin Eestis, siis tuleb jälgida, kas integratsioon toimub eesti või vene identiteedi suunas. Praeguseks täienduseks võiks olla see, et ei küsita ainult ühte emakeelt /—/ vaid, mis on teie emakeel või kaldkriips emakeeled,” lisas ta.

Juba pikemat aega on näha tendentsi, et rahvaloendusel üritatakse hoiduda täpsemast identifitseerimisest, kes Eestis tegelikult elavad, kui paljud eestlased on siit sootuks läinud, kui palju umbkeelseid (ka inglisekeelseid) võõraid siin on, kui väikeseks on jäänud eestlaste protsent rahvastikus üldse.

Kardetavasti ei saa enam rääkida 900 000 eestlasest Eestis, vaid välismaale lahkunute tõttu võib meid olla kusagil 700 000 ringis ning lisaks venelastele ja juurde toodavatele ukrainlastele on siin ohtralt nigeerlasi ja teisi aafriklasi, hindusid, pakistanlasi, bengaleid, araablasi jne. Tallinnas aga on eestlased ilmselt juba vähemuses.

Rahvaloendus on ainus võimalus välja selgitada, mis Eesti demograafilisel maastikul tegelikult toimub ja see tuleb keeleteadlaste nõuande kohaselt emakeele lahtri kaudu ankeedis selgeks teha. Keeleoskuse küsimus üksi on pigem katse olukorda ähmastada.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused