26.06.2018
Teleküsitlused ei vasta küll üldistele reeglitele, kuid annavad siiski aimu rahva tegelikest meeleoludest. Pilt on illustratiivne.
Eesti riik näitab iga päevaga järjekindlamat eemaldumist õigusriigi põhimõtete juurest.
EKRE on juba ammu juhtinud tähelepanu sellele, et teerulli süsteemil läbisurutud kooseluseadust, mis peaks kehtima vaid ikka veel vastuvõtmata rakendusaktidega, surutakse vargsi sisse igale poole, alates kohtuotsustest ja lõpetades hädavajalike seadustega.
Nimelt hakkab 1. juulist kehtima töölepingu seaduse muudatus, millega kehtestatakse kuni viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedane või määratud hooldaja. “Tegemist on täiesti uue puhkuseliigiga, kus riik võimaldab tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele. Seni said lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks vaid puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.
Seega on muudatus täiesti omal kohal, edasi aga paistab selle tagant kooseluseaduse kidur vari. Nimelt ütleb seadusemuudatus, et töötajal on õigus puhkusele, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, poolõde, poolvend, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Kui see pole ikka veel mittekehtivate rakendusaktidega kooseluseaduse pähemäärimine, siis mis see veel on?
Kooseluseaduse täies mahus jõustumiseks ja rakendamiseks on vaja vastu võtta selle rakendusaktid, millega täpsustataks kooseluseaduse rakendamine igapäevastes praktilistes olukordades. Tänase seisuga ei ole Riigikogu rakendusakte vastu võtnud, kuna eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogus puudu vajalik häälteenamus. Hetkel ongi tegu igapäevase praktilise olukorraga, mille jaoks pole rakendusakte!
Juba pikemat aega on ühiskonda üritatud veenda, et kooseluseadus kehtib, viidates seaduses kirja pandud kuupäevale, kuid jättes teadlikult märkamata selle, et seaduse viimane lause lubab seda ellu viia vaid koos rakendusaktidega. Samas on kohtud teinud otsuseid, mis põhinevad eeldusel, nagu see juba kehtiks — ja seda teeb ka kõnealune seadusemuudatus lausekatkega “registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses”.
Kas Eesti tahab ennast tõesti õigusriigiks pidada, kui õigusruumis valitseb selline nihilism? Ega EKRE asjata justiitsreformi plaane pea, sest õigusriigist eemaldumine on Eestis juba korrapärasuseks saanud. Rahvuskonservatiivid hääletasid kõnealuse seadusemuudatuse vastu vaid ühel põhjusel — sest selle kaudu hiilib seadusandlusesse sisse kooseluseadus!