01.10.2018
Eesti riigi maine päästaks kõige paremini Danske afääri paljastamine, mitte varjamine.
Vahel juhtub, et Venemaa taustaga antiputinistist ajakirjanik muretseb Eesti pärast rohkem kui ülisegase minevikuga “luureekspert”, keda Venemaa on paradoksaalselt poliitilise karjääris pigem toetanud.
Samas kui Postimehes räägib Eerik-Niiles Kross sellest, et EKRE nõue uurida Danske rahapesu pidavat murendama Eesti riiki ja olema seega kasuks Kremlile, arvab sama lehe kolumnist Ivan Makarov, et Eestis pestud Vene rahaga makstakse kinni kõik propagandamasinad, mis mustavad meie maad, rahvast ja riiki ning naeruvääristavad eesti rahva vastu toime pandud kuritegusid. Laiemas laastus toidetakse selle Danskes pestud rahaga Vene huvisid kogu maailmas.
Teine moment, mille eest Makarov hoiatab, seisneb selles, et kui 10 miljonit dollarit jäid kadunuks, siis on eestlastel naiivne arvata, et 200 miljardist midagi täpsemalt kuulda saab, sest suuremad vargad on ka paremini kaitstud. “Kui 10 miljoni kadumise eest ametikoha järgi vastutav mees sogab siiani poliitilist vett ja oleks äärepealt ka presidendiks saanud, siis mida võib teine andekas kombinaator kõike korda saata, kui tema pilli järgi tantsiksid miljardid?” küsib kolumnist. Ta rõhutab seda, et Danske afääris võivad suud kinni minna juba miljardite sinna toppimisega, sest selline üüratu summa lubab tohutuid suusulgemisi.
Eraldi toob Ivan Makarov välja ärimeeste huvid, kes on Venemaa agressiivsusest hoolimata valmis koostööks temaga, seda alates Eesti Tiit Vähist ja lõpetades Saksa Gerhard Schröderiga. Viimane olevat taganud ka Saksa viisa Vladimir Jakuninile, kes juhtivat seal “tervet deržaavale ustavate isikute võrgustikku, kes täiesti legaalselt hoiustavad Saksa pankades illegaalset Vene eriteenistuste raha.” Makarov selgitab, et Venemaa-vastaste sanktsioonide mõju nõrgendamiseks tehaksegi sellised rahapesud, nagu see toimus Danske pangas – Kreml saab ikkagi oma tahtmise.
Makarov juhib tähelepanu ka sellele, et läänemaailm on ise samuti Danske panga suhtes kahetisi seisukohti võtnud, sest kellelgil on ikka tarvis, et mingi salauks Venemaaga alles jääks. Lõpuks arvab kolumnist, et “kui keegi tahtis näidata Eestit riigina, kus elavad müüdavad ametnikud, pimedad järelevalvajad ja põhimõttelagedad poliitikud, siis see üritus võib nüüd küll õnnestuda.”
Üks asi on üritada seda mainekahjustamiseks näidata, teine asi hoopis see, et nii see tegelikult ka on – ja just seda üritabki EKRE tõestada. Riigis, kus on toimunud 10 miljoni dollari lugu, VEB Fondi afäär ning ühe erakonna valitsemise ajal ka Danske rahapesu, ei maksa isegi mitte sinisilmsest lojaalsusest riigile arvata, et meil pole ei müüdavad ametnikke, pimedaid järelvalvajaid ega põhimõttelagedaid poliitikuid – nad on kõik olemas ja nad tuleb päevavalgele tuua, muidu ei sünni moraalset enesepuhastust ja suured vargad sõidavad endiselt tõllas.
Lõpetuseks võib teha ühe olulise järelduse: kui Eerik-Niiles Kross ja teised reformerid üritavad väita, et Danske afääri pildis hoides töötab EKRE Kremli huvides, siis tegelikult teeb seda hoopis selle iga hinna eest varjamine. Mingi peaminister Ratase lubatud valitsuskomisjonike ei tee seal midagi ära, tarvis on suuremat riikidevahelist koostööd ja kõigi materjalide suuremamastaabilist avalikustamist, sest taustadokumendid peaks ju kõik alles olema.
Kuivõrd eksluuraja Kross (samuti ka Jürgen Ligi ja kogu Reformierakond) leiab, et venelaste tegude paljastamine lõhkuvat Eesti mainet, siis tekib paratamatult küsimus – kas Kross ei muretse mitte hoopis rahapesijate maine pärast, sest Eesti enda maine huvides oleks asi võimalikult avalikuks teha, teha sellest järeldused ja puhtana edasi minna. Ivan Makarovile ga tuleb tänulik olla, sest ta avab silmad seal, kus Reformierakond üritab nad sulgeda.
Postimehe lugu saab lugeda SIIT.