11.03.2021
Kert Kingo
EKRE Riigikogu fraktsiooni saadik Kert Kingo pidas eile parlamendis kõne, kus tunneb mure selle üle, et noorte vaimse tervise probleemid on sagenenud, kuid veelgi murelikumaks teeb teda asjaolu, et ettevalmistatava seaduse järgi saavad alaealised psühhiaatrilist ravi selleks ilma vanemalt nõusolekut küsimata.
“Toetan igati selle probleemiga tegelemist ja võimalikke lahendusi, leidmaks viise kuidas noored saaksid vajalikku abi ja tuge.
Paraku võib see konkreetne seadusmuudatus tuua hoopis kahju, mitte abi.
Kõnealuse eelnõu tutvustuses on toodud „Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Veel on märgitud: Varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme.“
Panete tähele, keskendutud on eelkõige meditsiinilisele sekkumisele ehk ravile ja seda ilma lapsevanema teadmata!
On teada, et enamus noorte vaimse tervise probleemidest saavad alguse koolist või suhetest eakaaslastega. Koolikius, nii õpetajate kui kaasõpilaste poolne, pole kellelegi uudiseks. Arusaamatused sõpradega, õnnetu armastus või endale seatud liigkõrged nõudmised on samuti levinud põhjusteks, miks noore inimese vaimne tervis kõikuma lööb. Enim levinud on muidugi netikius, mis jääb varjatuks, aga võib.. olla kõige laastavam lapse või noore inimese psüühikale.
Jah, tagajärgi ehk tekkinud depressiooni või ärevust saab meditsiiniliselt ravida psühhiaatri välja kirjutatud antidepressantide ja tugevatoimeliste rahustitega. Laps saab diagnoosi. Ravimid muudavad lapse tuimemaks ja vähem vastuvõtlikuks. Paraku ei kaota see ärevushäire või depressiooni põhjustajat. Seda ravimid ei muuda ega tee olematuks.
Kõigi sellist laadi probleemide lahendamiseks on vaja kogu pere toetust ja ühist koostööd, oma pere tuge. Seega on oluline, et lapsevanemad oleksid kaasatud protsessi, mitte ei jäetaks neid välja ja tegutsetaks nende seljataga, nende teadmata.
Teate, enamus peredest on normaalsed, mitte probleemsed. Enamus vanemaid armastavad oma lapsi ja tahavad neile ainult head, osaleda nende eludes ja aidata muredes…nad ei ole oma laste vaenlased!
On väga kurb tõdeda, et eelmisel aastal võttis endalt elu 14 last. Aga samal aastal oli kodust, perekodust ja mujalt omavoliliselt lahkunud kooliealisi lapsi kokku 2711. Nemad on veel elus! See arv lapsi on astunud enesehävituslikku teed. Nad on pannud oma vanemad muretsema ja viinud meeleheitlikku olukorda.
Tegelikult on see nende laste reaktsioon millelegi, väljund ja tagajärg. Võib-olla koolikiusule, mis viis vaimse murdumiseni? Mitmetele neist lastest on jaganud „hoolivad“ ametnikud antidepressante ja rahusteid. Mis te arvate, kas see on aidanud neid lapsi? Ei. Pigem vastupidi, tabletid andsid võimaluse neid kuritarvitama hakata või nendega äritsema hakata ja lükata lapsi veel sügavamasse allakäigu treppi.
Miks ma seda räägin? Sellepärast, et kõikide selliste probleemide lahendamiseks tuleb alustada, mitte psühhiaatri juurde pöördumisest ravi ehk medikamentide saamiseks vaid algpõhjuse, tekitaja välja selgitamisest. Nagu ka mitmed spetsialistid on märkinud, kõige rohkem on noorel esmalt vaja kellegi spetsialistiga rääkida. Ja selleks on meil lai võrgustik olemas – terapeudid, psühholoogid, nõustajad, tugiisikud jne.
Kui jalg valutab, siis mitte ei lõigata kohe jalga maha, vaid hakatakse esmalt uurima valu tekkimise põhjust.
Jah, igaühel on õigus tervise kaitsele. Kuid kas tablettide manustamine on ikka tervise kaitse? Kui vastutustundeliselt ja kaalutletult on vaimselt ebastabiilne laps võimeline otsustama enda tervist puudutavate küsimuse üle, nagu see seaduseelnõu ette näeb? Isegi täiskasvanud pole seda sellises olekus.
Jääb selgusetuks, mis eesmärgil sellist seadusemuudatust tegelikult teha tahetakse? Ilmne on see, et selle algataja väidetud probleeme see ei lahenda. Ka see, kuidas selle seaduse läbisurumise survestamiseks kasutatakse pidevalt meediat, tekitab põhjendatult küsimusi.
Olen nõus, et on probleemseid peresid, kus vanema kaasamine vajalikule psühhiaatri vastuvõtule on välistatud. Kuid siis piisaks erisätetest, mis reguleerivad konkreetseid olukordasid ja pakuvad reaalseid lahendusi.
Miks soovitakse suruda noored ilma vanemate teadmata otse psühhiaatri vastuvõtule, mitte suunata esmalt psühholoogi, terapeudi või nõustaja juurde? Sellele pole ma siiani argumenteeritud vastuseid saanud.
Näen hoopis, et oma poliitilise ideoloogia läbisurumine on siin olulisem, kui noorte vaimne tervis. Lapsed soovitakse võõrandada oma peredest ja eemaldada oma pere toest. Hoolivust ainult etendatakse. See on suurt nördimust tekitav ja silmakirjalik!
Seetõttu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõud ei toeta ja teeb ettepaneku selle seaduseelnõu lugemine katkestada.
Katkestamise ettepanek on esitatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt.”