04.10.2022
LIISA PAKOSTA
Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) esitas prokuratuurile avalduse muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks.
Napilt üle kolme kuu muinsuskaitseameti juhina töötanud endine võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta on korduvalt taotelnud kultuuriministeeriumilt lähetusekulude hüvitamist, mis ei olnud sihtotstarbelised ja olid tegelikkuses tekkinud hoopis seoses tema pereliikmetega.
Siselähetuste tõttu kultuuriministeeriumi sisekontrolli uurimise alla sattunud Liisa Pakosta on esitanud ka lahkumisavalduse muinsuskaitseameti peadirektori ametikohalt.
Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles ERR-ile, et koostöö Pakostaga ei ole läinud sujuvalt ning Pakosta lahkub töölt 16. oktoobril.
Liisa Pakosta ütles ERR-ile, et eriarvamused olid muinsuskaitse valdkonna arengu teemal, mitte aga lähetuste küsimuses.
“Meil ei jäänud eriarvamusi lähetuste korra suhtes. Lähetuste korda rikutud ei ole. Selgus, et tegemist on lihtsalt erineva tavaga, aga see selgus lihtsalt tagantjärgi,” sõnas Pakosta.
Pakosta sõnul maksab ta lähetustel tekkinud avaliku raha ülekulu kinni. “Avaliku raha kasutamises, mis puudutas neid lähetusi ja asjaolu, et osad asjad olid seal liiga kallid, siis nagu ma varem olen teatanud, siis ma täiesti aktsepteerin seda ja jõudsime ilusti kokkuleppele. Ma võtan selle ülekulu oma kanda,” rääkis ta.
Pakosta ütles, et ta ei ole midagi rikkunud. “Mina ei ole nõus küll ühegi selle arvamusega, et ma oleks olnud ebakompetentne või et ma oleksin midagi rikkunud. Ka audit tuvastas ju seda, et ühtegi korda ei rikutud,” sõnas ta “Ringvaates”.
Kultuuriministeeriumil pole siiski kavas algatada ametist lahkuva muinsuskaitseameti juhi Liisa Pakosta suhtes väärteomenetlust.
“Kultuuriministeeriumi sisekontrolli menetlus, mis Pakosta suhtes läbi viidi, aitas ära hoida väärteod. Seega pole põhjust politseisse pöörduda ega prokuratuuril menetlust algatada,” ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus ERRile.
Kert Kingo on teist meelt ning on esitanud avalduse, mille täistekst on järgmine: „KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles, vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.
Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2021 määruses asjas nr 1-21-162 on kohtunik märkinud: „KrMS § 195 lg 2 näeb ühe kuriteoteate liigina (millele tuleb KrMS § 198 kohaselt vastata) ette kuriteokaebuse (s.o teade, milles isikut süüstatakse kuriteos). /…/ Jääb arusaamatuks, miks prokuratuur üritas seda kuriteokaebust menetleda eufemistlikult viisil, proovides jätta muljet, nagu miski, mis on kuriteokaebus, seda ei oleks. Selline kaebuse tõsidust pisendav või varjav protseduur võimaldab kaebajal argumenteerida kahtlust, kas prokuratuuri sisemised järelevalvemehhanismid on objektiivsed ja võimelised tagama prokuratuuri usaldusväärsust. /…/ Ühesugune standard – nii süütuse presumptsiooni kui ka kahtluste kontrollimisväärsuse osas – kehtib kõigile. Prokuratuuri kõrgetasemelistes otsustes tuleks vältida mulje jätmist, et nö omad inimesed on per se usaldusväärsemad.“
Liisa Pakosta on alates 2022 juulikuust Muinsuskaitseameti peadirektor.
Perioodil juuli 2022 kuni oktoober 2022 taotles Muinsuskaitseameti peadirektori ametikohal töötanud Liisa Pakosta korduvalt kultuuriministeeriumilt lähetusekulude hüvitamist, mis ei olnud sihtotstarbelised ja olid tegelikkuses tekkinud hoopis seoses tema pereliikmetega. Sellest, et esitatud kulud hõlmasid Liisa Pakosta pereliikmeid, Liisa Pakosta ministeeriumit ega ametit teavitanud ei olnud. Jättes kultuuriministeeriumile mulje nagu oleks lähetuskulud seotud tema tööga lõi Liisa Pakosta ministeeriumile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga lasta riigi poolt hüvitada tema pereliikmetega seotud kulutused. Kokku pettis Liisa Pakosta Kultuuriministeeriumilt oma kasuks välja üle 1100 euro suuruse summa.
Eelkirjeldatud tegevusega pani L. Pakosta toime KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o ametiisiku poolt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk kelmuse.“