Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kert Kingo nõuab prokuratuurilt selgitusi võrdse kohtlemise asjus

-
27.07.2022
Just riigiprokuratuur valib sageli, mida menetleda ja mida mitte.
© UU

Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Kert Kingo ja Kalle Grünthal esitasid 7. juulil Riigiprokuratuurile avalduse informatsiooni saamiseks, milles soovisid teada, kas tänavu 3. juunil Eliis Lelovi poolt Twitteris kasutajanime @jogurtijook all avaldatud teksti: „ma panin riigikokku pommi…“ kohta on alustatud menetlust; millisel kuupäeval ja millise paragrahvi alusel on Eliis Lelovi suhtes menetlust alustatud ning milliseid menetlustoiminguid on kõnealuse juhtumi osas läbi viidud.

15. juulil vastas Riigiprokuratuur ainult Riigikogu liikmele Kalle Grünthalile (Kert Kingole vastust ei edastatud ja Kalle Grünthalile saadetud vastusele ligipääsu ei võimaldatud), milles anti teada, et „prokuratuuri infosüsteemi andmeil ei ole Eliis Lelovi suhtes nimetatud asjaoludel
kriminaalmenetlust alustatud“.

Vastavalt KarS § 263 lg 1 p-le 2 on lõhkeseadeldisega ähvardamine avaliku korra raske rikkumine, karistatav on juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve.

Tulenevalt prokuratuuriseadusest peab prokuratuur olema oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutsema, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuur esindab riiki ja peab seetõttu olema oma tegevuses läbipaistev, objektiivne ja käituma ühiskonnas usaldust tekitavalt. Prokuratuur peab käituma õigusriigile kohaselt, olema aus ja õiglane.

Käesoleva ajani menetletakse KarS § 263 lg 1 p 2 alusel kriminaalasja, mis on algatatud selle kohta, et Meelis Kaldalu saatis 10. oktoobril 2017 Tartu linnas täpselt kindlaks tegemata kohas Häirekeskusesse lühisõnumi sisuga: „UUDIS TEILE Valimised on epaseaduslik! Etv tartustuudio lõhkeb kella 21.15 bomm UUDIS TEILE“ ja heidetakse Meelis Kaldalule ette eesmärki teha pommiähvardus Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudiole, et häirida neile teadaolevalt seal sama päeva õhtul alanud Tartu linnapea kandidaatide valimisdebatti (tegelikult toimus valimisdebatt ERR Tallinna stuudios).

Saadetud ähvardust ja selle kohta alustatud menetlust on prokuratuur pidanud niivõrd oluliseks rikkumiseks, et kriminaalasja menetlusega on tegeletud ligi viis aastat ja selle käigus on kasutatud Meelis Kaldalu „tabamise“ nimetuse all suuri jõude ja äärmuslikke vahendeid, s.o teostatud agressiivne läbiotsimine menetlusvälise isiku elukohas kasutades selleks rohkearvuliselt erirelvastusega eriüksuslasi, politseikoeri ja isegi helikoptereid. Lisaks lõhuti kohapeal viibinud inimese vara ja kasutati tema suhtes vägivalda, kuigi tagaotsitavat antud majas ei viibinud. Seega leiti, et antud juhtumi olulisus kaalub üle ülimad, ehk kodanike põhiseaduslikud õigused

Arvestades, et Eliis Lelov tegi väga selge ja üheselt mõistetava pommiähvarduse Eesti kõrgeima organi ehk Riigikogu suunal, on tema tegu Eesti riigi vastane tegevus, seega oleks põhjust eeldada, et tegemist on nii prokuratuurile kui kaitsepolitseile prioriteetse juhtumiga.

EKRE saadik Kert Kingo soovib sellest tulenevalt prokuratuuri selgitusi:

-Mis põhjusel ei ole prokuratuur alustanud Eliis Lelovi suhtes kriminaalmenetlust?

-Mille poolest erineb Eliis Lelovi pommiähvardus Meelis Kaldalule etteheidetavast pommiähvardusest?

-Mille poolest on väidetav pommiähvardus Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudiole rohkem rikkumine kui pommiähvardus Eesti parlamendile ehk Riigikogule?

-Kas ühelt telefonilt sms-iga teisele telefonile saadetud sõnum on laiema levikuga, s.o rohkematele inimestele hirmu ja ohutunnet tekitav kui sotsiaalmeedias Twitter avaldatud ähvardus?

-Kas ERR Tartu stuudio koos võimalike linnapeakandidaatidega (ca 10 inimest) on strateegiliselt Eestile olulisem objekt, kui Riigikogu (ca 210 inimest)?

-Mis põhjusel käsitleb prokuratuur koosseisult sarnaseid juhtumeid erinevalt?

Vastavalt seadusele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele vastama kümne tööpäeva jooksul märgukirja või avalduse saamisest arvates.