20.10.2019
Urmas Reitelmann on saanud opositsiooni sihtmärgiks, kuid poliitik on sama sitke kui tema neljajalgne sõber.
Urmas Reitelmanni üldise materdamise käigus unustatakse küsida ühte – miks ei taheta, et see mees saaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse valitud? Ainult ammuse sõnakasutuse tõttu?
Väga lihtne, ja samas kummaline on süüdistada üht meest mõne nelja aasta taguse väljendi pärast, millel pole mingit pistmist inimese kompetentsiga. Kaks emotsionaalses erajutuajamises välja öeldud ja sealt suurde meediasse veetud väljendit on ühtäkki saanud ainsaks asjaks, mis kaaluvad üles kõik muu.
Tiblade jutt on ju tegelikult eestlaste seas tavaline, seda kasutatakse vihas nende vastu, kes võtsid meilt iseseisvuse ja vedasid paljud Siberisse. “Eestis parasiteerib juba 300 000 tiblat, kes ei ole siia adapteerunud,” on räige ütlemine, kuid mitte üdini vale, sest muidu ei räägiks me jätkuvalt, 28 aastat pärast taasiseseisvumist, lõimimisvajadusest.
Seda, et enamik üle Vahemere voolavatest elujõus meestest on parasiidid ehk kergema elu poole pürgijad, näeb samuti tänases Euroopas üha selgemalt.
Kahe silma vahele jäetakse aga kaks fakti: esiteks, 7. juunil 2018 kirjutas Õhtuleht loos “Venemaa must nimekiri täieneb” järgmist:
“Venemaa keelas riiki sisenemise 20 Eesti kodanikule, keda Moskva peab russofoobideks. Kuigi nimekiri pole avalik, on teada, et teiste seas on sinna sattunud endine president Toomas Hendrik Ilves, ajakirjanika Ainar Ruussaar, poliitikud Andres Herkel ja Henn Põlluaas, kodanikuaktivistid Sergei Metlev ja Jevgeni Krištafovits, Kaitseliidu peastaabis töötav Urmas Reitelmann, Eesti sõjaajaloolane ja õppejõud Igor Kopõtin, Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadurid Erkki Bahovski, Kalev Stoicescu, Ivo Juurvee ja keskuse tegevjuht Dmitri Teperik, Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raiki, Ukraina Kaasmaalaskond Eestis juhatuse liige ja õigusteadlane Evhen Tsybulenko ning poliitikakommentaator Toomas Alatalu.”
Õhtuleht lisab: “Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu aseesimees Urmas Reitelmann kirjutas sotsiaalmeeldias, et sai kõne välisministeeriumist infoga, et Putin ei luba teda Venemaale. “Tunne on ülev,” kommenteeris Reitelmann.”
Tänavu 26. juunil oli meie peavoolumeedias teade: “Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) toetas Venemaa delegatsiooni õiguste taastamist, mis võeti ära viis aastat tagasi Krimmi annekteerimise tõttu. Vastu olid eeskätt Ida- ja Põhja-Euroopa parlamentide delegaadid.” Eesti saadikud olid vastuseisjate seas.
Venemaa on ENPA-s tagasi, aga tema positsioon selles on nõrk ja tal on hädasti vaja tasalülitada need jõud, kes ei jäta teda assamblee töös rahule ja hoiavad venelastel silma peal. Kindlasti tahab Kreml, et ENPA-sse ei pääseks “russofoobid” ehk Venemaa ägedad kritiseerijad. Urmas Reitelmanni nimi Venemaa mustas nimekirjas ütleb kõik.
Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.
Seoses Jaak Madisoni Riigikogu liikme volituste lõppemisega arutas väliskomisjon oma 9. septembri istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada tema asemel delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. Seal läks 10. oktoobril hääletus 7:6, Reitelmanni kandidatuuri toetas koalitsioon ja vastu oli opositsioon.
Oleks kahtlemata parem, kui sotsid ja reformarid tahaksid Urmas Reitelmanni maha võtta puhtalt kiusu pärast, kasutades seejuures aastatetaguseid ütlusi, mis ei loe ENPA töös praktiliselt mitte midagi. Ka Jaak Madisonil oli pikka aega talle meelevaldselt omistatud natsi-kuulsus, kuid oma töös näitas EKRE saadik väga võimekana ning tema ümber üles keerutatud laim ENPA-s eriti kedagi ei häirinud.
Tükkis teine asi oleks see, kui opositsioon, eriti VEB Fondi taagaga Reformierakond, tahab Venemaa mustas nimekirjas olevat Urmas Reitelmanni elimineerida, et ta ei muudaks Kremlil ENPA-s taasolemist oma kriitikaga ebameeldivaks. See kahtlus on igati õhus.