Keskerakond, EKRE ja Isamaa: kõrgharidus jääb tasuta ning kehtestatakse doktorandi palk

Tartu Ülikool, Eesti kõrghariduse kants.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esindajad arutasid täna 15.03 teadusvaldkonna punkte võimalikus koalitsioonilepingus.

Erakondade eesmärk on teadusrahastuse kasv 1%-ni SKTst. Samuti olid kõne all nii teadustegevuse ja ettevõtluse suurem koostöö, aga ka Eestis tehtava teadustöö edendamine.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul soodustatakse teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi kaudu eestikeelse teadustöö edendamist, Eestiga seotud teemade uurimist ning riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd.

“Saavutati ka ühismõistmine selles, et eestikeelne kvaliteetne kõrgharidus ei saa mahult ja mitmekesisuselt väheneda,” lausus ta. Tähtsa punktina lisas ta saavutatud kokkuleppe luua Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et teaduse suurem rahastamine on oluline Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja tugeva ning pikaaegse majanduskasvu tagamiseks. “Soovime eraldada osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega,” selgitas Ratas. Ta lisas, et teadlasi ning teadusasutusi tuleb senisest enam motiveerida toote- ja tehnoloogiaarendusse investeerima.

Keskerakonna esimehe sõnul tuleb panustada kõrghariduse taseme tõstmisesse ning kättesaadavuse laiendamisse. “Selleks soovime sisse viia doktorandipalga ning tagame paremad võimalused erivajadusega õppuritele kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks.”

Isamaa peab oluliseks, et säilib tasuta ja eestikeelne kõrgharidus. Isamaa erakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Tõnis Lukas ütles, et osalejad leppisid kokku riikliku teaduse rahastamise tõstmises 1%-ni SKTst.

“Lepiti kokku reas meetmetes, mis tugevdavad eesti keele positsiooni teaduskeelena, arvestades näiteks eestikeelse teaduse tegemist lisaargumendina nii teadushindamises kui rahastamises,” ütles Lukas. “Lepiti kokku, et rahvusteaduste eelisrahastamine säilib. Teaduse täiendava rahastamise üks eesmärkidest on seostada teadussaavutused senisest rohkem Eesti ühiskonna ja kultuuri arendamise vajadusega.”

Kommentaarid