Laupäeval Tallinnas toimunud kliimateemalisel konverentsil kinnitas Suurbritannia endise peaministri Margaret Thatcheri erinõunik kliimapoliitika alal Christopher Moncton of Brenchley ka Eesti meedias kajastatud fakti, et elektriautode jaoks vajalikke maavarasid kaevandavad Kolmandas maailmas sageli lapsed, kuid liberaalseid ja vasakpoolseid “humaniste” see ei häiri. Ta mainis ära just Tiibetit ja Kongot.
Rääkides ennekõike just akudes vajaminevatest haruldastest metallidest (liitium, germaanium, koobalt, vanaadium jpt), ütles kliimanõunik, et neid on sedavõrd palju vaja, kuid looduses leidub vähe, et nullemisiooni saavutamiseks vastavaid metalle lihtsalt ei jätku, lisaks pole ka piisavalt vajaminevaid tehnoloogiaid. Küll aga kaevandatakse muldmetallide saamiseks läbi tohutud kaevandusalad, mis rikub Maa kliimat.
Lisaks lapstööjõu kasutamisele tõi lord Moncton of Brenchley välja ka selle, et kliimavõitlus on Aafrika suhtes rassistlik – nimelt võetakse kiiresti kasvava rahvastikuga Mustalt Mandrilt võimalus toota odavat elektrit. Ta näitas ühtlasi satelliidipilte, kus tuledes särava Euroopa kõrval on öine Aafrika praktiliselt pime.
“Lääne pangad ei anna arengumaadele enam fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade ehitamiseks laenu – selleks õhutasid neid kliimamarksistid, kes lubasid panku boikoteerida, kui nad seda teevad. Must Aafrika jäetakse ilma odavast söeelektrist, mida Euroopa on kasutanud alates tööstusrevolutsioonist. See on aafriklaste suhtes rassistlik – nad vajavad odavat elektrit kättesaadava hinnaga, mitte reparatsioone,” rääkis Briti lord.
Konverentsil räägitigi Sharm al-Sheiki kliimakonverentsil saavutatud leppest, mille kohaselt luuakse “kliimamuutuste all kannatavate” arengumaade jaoks vastav fond, kuhu arenenud maad raha panevad – ja leiti, et sellel rahal on suur oht kaduda arengumaade korrumpeerunud valitsuste taskutesse.
Moncton of Brenchley rõhutas, et praegu on CO-võitlusest märgatavalt olulisemad keskkonnaprobleemid metsade kadumine Brasiilias ja maailmamere kalavarude vähenemine, kuid sellega tegeletakse vähe, kogu raha ja energia suunatakse müstilisse võitlusesse väidetava kliimasoojenemise vastu.
Öine Aafrika (slaidilt) ja Scanpixi foto
