Kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub täiesti meelevaldselt

Eesti,
Harju maakohus
©PM/Scanpix
Harju maakohus

Kohtuistungite avalikkus peab tagama kohtumenetluse usaldusväärsuse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 järgi on kohtuistungid avalikud. Siiski lubab põhiseadus erandite tegemist istungite kinniseks kuulutamiseks, kuid ainult seaduse alusel.

Praktikas on kohtunikel aga laiad otsustuspiirid ja nii saab reaalsele olukorrale hinnangut anda ainult kohtupraktikat analüüsides. Selleks analüüsisin kohtute andmekogu aastatest 2014-2018. Kui kõik toimunud kohtuistungid kõigis esimese ja teise astme kohtutes kokku liita, saame 160 327 kohtuistungit. (NB! – analüüs ei sisalda Riigikohtu andmeid).

Kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku asjades on peetud 5413 kohtuistungit, nendest kuulutatud kinniseks 1127. S.h kohtute lõikes on Tartu Ringkonnakohus kuulutanud kinniseks 90% (705/785) ja Viru Maakohus 20% (320/1580) istungitest. Seevastu Tallinna Ringkonnakohus on kuulutanud kinniseks ainult 2% (23/1212) ja Tartu Maakohus 0,1% (1/951) istungitest. See näitab, et eeluurimiskohtunikud käsitlevad istungi kinniseks kuulutamist meelevaldselt. Eeluurimiskohtuniku kohtuistung enamasti ei ole kohtuistung põhiseaduse mõttes, vaid on näiteks läbiotsimise määruse väljastamise otsustamise koosolek. Kohtunik teeb seda ainuisikuliselt ja kohtuistungi toimumise teadet Riigi Teatajas ei avaldata. Seetõttu edasisest analüüsist on need välja jäetud.

Alates 2016. aastast kohtuistungite üldarv väheneb, kinniste kohtuistungite arv aga suureneb

2014. aastal toimus 33 134 kohtuistungit, sh 315 kinnist. 2017. aastal toimus 32 305 kohtuistungit, sh 543 kinnist. 2018. aasta andmed ja projektsioon aasta viimasele neljale kuule viitavad veelgi kohtuistungite üldarvu vähenemist kinniste istungite arvu tõusu juures.

Kasvu peamine põhjus isikute paigutamine haiglasse ja maksualased süüteod Harju maakohtus.

Harju Maakohtu piirkonnas on tsiviilkohtumenetluses tekkinud „anomaalia“ isikute paigutamisel kinniste kohtuistungitega haiglasse – 2014 (1), 2015 (16), 2016 (41), 2017 (216), 2018 8 kuud (165). Harju Maakohtu osakaal kõigist samaliigilistest istungitest on 72% ja 94% neist omakorda (412/440) on kuulutatud kinniseks.

Harju Maakohus on 2018. aastal kuulutanud kinniseks 28 maksualaste süütegude arutamist kriminaalmenetluses. Varasemalt ei ole mitte ükski kohus seda liiki asju kinniseks kuulutanud.

Kohtud on hakanud järjest sagedamini tsiviilkohtumenetluses toimuvaid ärakuulamisi kohtuistungina registreerima. Kinniseks kuulutatud ärakuulamistest 85% on Harju Maakohtult.

Kohtuistungi kinniseks kuulutamine istungi päeval võib varjata „vaatlejate“ väljatõstmist

Tervelt 30% kinnistest kohtuistungitest on kinniseks kuulutatud istungi toimumise päeval. 76% selles pärineb Harju Maakohtult ja 71% on sama kohtu tsiviilkohtumenetlused. Kohtuistungite kinniseks kuulutamise praktiseerimine istungi päeval annab kohtunikule võimaluse istung kuulutatakse kinniseks alles siis, kui sinna on ilmunud mõni ebamugav menetlusväline isik (vaatleja), ja see välja tõsta. Ja jällegi võimaluse istungit kinniseks mitte kuulutada, juhul kui „vaatlejaid“ pole ilmunud. Kohtunikel on võimalus sellega statistika kujunemist manipuleerida.  Andmekogus esineb lisaks 22 kohtuistungit, mis on kuulutatud kinniseks peale istungi toimumise kuupäeva.

Kokkuvõtteks: kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub meelevaldselt

Kvantitatiivsete meetoditega uurimine näitab kohtuistungite kinniseks kuulutamise järsku tõusu alates 2016 aastast. Kvalitatiivsete meetoditega uurimine omakorda selgitab, et tõus tuleneb anomaaliatest isikute kohtu sunnil haiglasse paigutamisel ja ka salastamise praktika käivitamisest maksualaste süütegude menetlemisel. Totaalset muutust salastamise suunas ei nähtu, kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub stabiilselt meelevaldselt. Statistika usaldusväärsusele seab aga suure küsimärgi istungi päeval toimuvate istungi kinniseks kuulutamiste suur arv (30% juhtudest).

Meelevaldsus väljendub lisaks kuupäeva probleemile sarnaste asjade erinevas käsitlemises eri kohtute poolt või sarnaste asjade erinevas käsitluses ühe ja sama kohtu piires. Lisaks eelpoolkirjeldatutele võiks tuua näitena maksuotsuste kohtuistungid –Tallinna Halduskohus pole pidanud neist ühegi kinniseks kuulutamist vajalikuks, aga II aste ehk Tallinna Ringkonnakohus kuulutas kinniseks 2014 (4), 2015 (1), 2016 (3), 2017 (1).

Üksikjuhtudel on kinniseks kuulutatud istungid valdkondades, kus istungi kinniseks kuulutamist on teemapõhiselt raske mõista (maksuotsused, pagulastega seotud juhtumid, kindlustuslepingud, kommunaalteenuste lepingud, alaealise teovõime laiendamine, jne).

Kohtutel on laialdased võimalused kohtumenetluse läbipaistvust vähem riivavate abinõude rakendamiseks nagu näiteks: kohtus teatavaks saanud asjaolude avalikustamise keelamine, asja arutamisel mõne subjekti identiteedi varjamise kasutamine või kohtuistungit segava isiku istungilt eemaldamine.

Kuid ikkagi eelistatakse salajast kinnist istungit. Õiglustunnet hindaval inimesel tekib paratamatult küsimus – miks siis ikkagi nii?

Heldur-Valdek Seeder

Allikas: Kohtute andmekogu analüüs

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused