21.06.2019
Eestis jätkub kohtulik aktivism, kus “euroopalike väärtuste” läbisurumiseks rikutakse riigi seadusi.
Ühe uue nipina on kasutusele võetud Põhiseadusest välja nopitud võrdsuse printsiip – sealsamas sätestatud rahvusriikluse nõudest on presidendil ja justiitssüsteemil suva, aga kui geiagendat või sooneutraalsust läbi suruda on vaja, siis tulevad vana hea Põhiseaduse võrdsussätted kohe meelde.
Eesti Põhiseaduse § 12 ütleb: kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
See aga ei tähenda, et kõik inimesed oleksid kohe võrdsed. Lätlane ei saa Eestis nõuda, et ta saaks siin igal pool oma keeles asju ajada. Moslem ei saa nõuda mošee ehitamist ainuüksi seepärast, et tema tahaks oma pühakoda. Filipiini päritolu inimene ei saa nõuda kohe kodakondsust jne – on palju asju, miks me võrdsed pole, ja need on seadustega paigas.
Eesti kiputakse võrdsusprintsiipi kuritarvitama ja tegema inimesed ehtkommunistlikult kohe võrdseks, kus miski muu ei loe. Paraku pole võrdsust ka eri- ja samasoolistel, sest riik ei tunnista viimaste abielu – ja seetõttu ei saa ega tohi keegi ka võrdusprintsiibiga mängida, veel vähem seejuures Põhiseadust väänata!
Riigikohtu üldkogu tunnistas reedel põhiseadusvastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele Eestis pereelu elamiseks.
Riigikohtusse jõudnud küsimus välismaalaste seaduse põhiseadusele vastavusest võrsus kahest kohtuasjast, milles kaebajad vaidlustasid politsei- ja piirivalveameti otsuseid keelduda tähtajalise elamisloa andmisest. Elamisluba taotlesid välismaalased, kes soovisid asuda Eestisse elama enda Eesti kodanikust registreeritud elukaaslase juurde.
/…/ Riigikohtu üldkogu hinnangul oli kohtuasjas küsimuse all see, kas põhiseaduses tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost registreeritud elukaaslaste õigust Eestis pereelu elamiseks. Eesti põhiseaduses tagatud inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes leidis riigikohus, et perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada Eestis perekonnana.
Eesti riik põrkab ikka sellele, et kooseluseadus ei kehti ja setõttu üritatakse homoseksualistidele võimaldada kooselu üksikute kohtulike lahenditega, otsides abi väljastpoolt oma seadusruumi. Põhiseaduse tõlgendamisel arvestas riigikohus muu hulgas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat.
Geipaaride heaks tehakse kõik, rõhudes ka “kindlustunde puudumisele”: Kuigi Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasel on võimalus taotleda elamisluba mõnel muul alusel (näiteks töötamiseks), ei taga see inimesele piisavat kindlust, et ta saab Eestis pereelu elada. Nimetatud osas tunnistas Riigikohus välismaalaste seaduse kehtetuks. Pihta saab seega kõik, nii Põhiseadus kui ka välismaalaste seadus, et vaid kellelgil “rõhutul” oleks hea olla.
Sellised pretsendendid on ohtlikud, sest samal moel võivad moslemid hakata siia vedama oma nelja naist või lausa lapsnaisi. Kas ka siis hakkab Eesti kohtusüsteem otsima õigustust võõrastele, sülitades seejuures näkku traditsioonilisele elukorraldusele?