09.05.2018
Üks Virumaa kohtunikest sai sule sappa poliitilistel põhjustel.
Eesti kohtusüsteemi reformimine tõuseb üha enam päevakorda, sest paljude teiste tegurite kõrval ärritavad ühiskonna õiglustunnet kerged karistused raskete kuritegude korral ja ennetähtaegsed vabastamised.
Postimees kirjutas sellest, et 26. aprillil esitas Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Kristel Vedro määruse, millega otsustas enne tähtaega vanglast vabastada kurjategija Ats Pärnaste. Ehkki vangla vaidles 42-aastase Pärnaste ennetähtaegsele vabanemisele vastu, toetasid vabastamisotsust prokuratuur ja süüdistaja.
Loos “Prokuratuur aitas Pauluse jõugu ninamehe vabadusse” juhib ajaleht tähelepanu sellele, et Assar Pauluse grupeeringust on Pärnaste esimene juhtfiguur, kes lõpuks tõesti ka vabadusse pääseb.
Pärnaste vabanemist puudutanud 12. aprilli kohtuistungil põhjendas Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et Pärnaste on vangistuse vältel käitunud hästi ja ta on läbinud vajaliku sotsiaalprogrammi agressiivse käitumise asendamiseks. Tundub õige olevat, aga tekib küsimus — miks oli tema viimane töö- ja elukoht ehk vangla vabastamise vastu? Kas nad märkasid midagi, millest prokuratuuril ja kohtul pole kabinetivaikuses aimugi?
Pole kahtlust, et Eesti kohtusüsteem oskab oma kodanike õiglustunnet valusalt riivata — ennetähtaegselt vabastatute naasmine tuttavatele radadele pole sugugi haruldus.
Varsti on tulemas uus sarnane taotlus — Tartu maakohus vaeb juuni alguses riigireetur Herman Simmi enne tähtaega vanglast vabastamist. Praeguseks on Simm (70) kandnud karistusest ära üle kahe kolmandiku ning tal on võimalus seadusest tulenevalt enne tähtaega kohtu nõustumisel vabaneda.
Tegu on otseselt riigireeturiga — kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm Venemaa luurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. Tema vabastamisel peab tingimata arvestama ühiskonna hoiakuid ja meeleolusid, sest pole võimatu, et mees sõidab Venemaale peremeeste juurde vanaduspuhkust veetma. Kahju kodumaale aga on tekitatud.
Riigireeturi ja kuritegeliku jõugu ühe juhtliikme vabastamisotsused peaks kohtusüsteem eriti hoolikalt läbi mõtlema, sest õigusorganite maine pole Eestis just kõrgel tasemel ja riivatud õiglustunne hävitab ühiskonna usalduse kõige kindlamalt, selleta aga ei saa kohus ja prokuratuur töötada.
Justiitsministeeriumis aga valmis just eelnõu, mille kohaselt lüheneb praeguselt 30 aastalt 25 aastani periood, mille järel võib eluaegse vangi tingimisi vabastada. Liberaalses ühiskonnas on mõistel “eluaegne” küll päris omapärane tõlgendus…