Kõikidele sõjapõgenikele tööd ei leidu, paljud ei võta ka igat pakkumist vastu

Eesti tööjõuturule lisanduvate sõjapõgenike hulk ületab Eestis olevate vabade töökohtade arvu mitu korda. Töötukassa teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets ütles Eesti Päevalehele, et töötukassa arvestab praeguste prognooside järgi ligi 100 000 Eestisse saabuva sõjapõgenikuga, kellest umbes 40 000 on tööealised.

SEB panga analüütik Mihkel Nestor ütles väljaandele, et ekstreemse stsenaariumi realiseerumise korral ei suuda Eesti tööturg 40 000-le eesti keele oskuseta inimesele lühikese ajaga piisavalt rakendust leida.

Samal ajal ettevõtted teavitavad üksteise võidu valmidusest palgata tööle ukrainlasi. Sellest on rääkinud nii kaubandusettevõtja Oleg Gross kui ka mööblitootja Bellus omanik Rolf Relander. CV Keskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on nende keskkonnas üle 350 tööpakkumise, mille järgi tööandjad on valmis Ukrainast saabuvaid töötajaid värbama. LHV analüütik Kristo Aab aga võtab sõjapõgenike tööjõuturule saabumise jutult hoogu maha. „Ei ole mõistlik eeldada, et kõik 40 000 inimest ka tööjõuturule lisanduksid,” lausub ta. Lisaks muule sõjapõgenikud ka valivad tööd ega võta kõiki pakkumisi sugugi vastu. Mõnel puhul on takistuseks ka keelenõue.

Statistikaameti andmetel oli Eestis eelmise aasta lõpus 11 103 vaba töökohta.

Loe pikemalt siit: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96166843/tood-jaab-vaheks-kui-palju-mahub-sojapogenikke-eesti-tooturule