30.08.2020
Kas ju kus me kujutame ette neid Eestis töötamas?
Rahvasteränne toob arenenud maadesse rohkem hädasid kui reaalset kasu – selles ei maksa kahelda.
Reedene AFP uudis Vahemere paadipõgenikest rääkis, et Malta tahab nagu Itaaliagi, et teised Euroopa Liidu riigid annaksid lubaduse päästetud migrandid endale võtta, enne ei lasta neid maale. Seda on valmis tegema vähesed, sest sageli on päästetud majanduspõgenikud, kel ei ole õigust Euroopas asüüli saada.
Üle Vahemere saabujatest absoluutne enamik on aafriklastest ja araablastest mehed, sekka ka afgaane, pakistanlasi ja teisigi, ja nad on kõik majanduspõgenikud. Brüssel tahab neid laiali jagama hakata.
Mida on Eestil nendega teha? Haritud inimesed ei saabu üldjuhul inimkaubitsejate vahendusel (ühiskonna eliidina on neil on lihtsamaid võimalusi), ja kui saabuvadki, siis korjavad Lääne-Euroopa riigid sellised kohe omale.
Enamik saabunud meestest on olematute oskuste ja haridusega, lisaks on neil mentaliteet, mis ei sobi läänelikku ühiskonda, sealhulgas ka töökeskkonda, alates sellest, et näiteks moslemitel on kindlad ametid, mida nad pidada tohivad, kuni selleni, et sageli eelistavad nad elatist hankida sellisel moel, mis Läänes on ebaseaduslik (näiteks kõikvõimalikud vahendamised).
Rahvuskonservatiiv Mart Kallas kirjutab: “Sõitsin just Boltiga. Autojuht pakistanlane Ali. Elab 2 aastat siin. Eesti keelest saab aru ja oskab isegi A1 tasemel vastata. Üliõpilane ei ole kunagi olnud. Eesti liiklusest arusaamine on kohmakas (keeras parempöördel korraks vastassuunda ja vasakpöörde ootamisel sättis ennast kesk kahte rida nii, et otsesõitjad mööda ei saanud!) Esiklaas oli udune, järelikult ei tundnud ka soojendussüsteemi! Raadios mängis Power FM! Küsimus: kust tulevad sellised siia tööle?”
Mida teeks Eesti ettevõtja üldse araablase või neegriga? Viimaseid on näha küll Woltis-Boltis või kaubanduskeskustes kaupa välja ladumas (muuks pole piisavat keeleoskust), aga mitte ehitusplatsil või põllumajanduses, kuhu on ennekõike võõrtööjõudu otsitud. Ei neegritarid ega araablannad ei läheks ilmselt kunagi liinitööle, nagu eestlannad või venelannad.
Üks Lõuna-Eesti talunik, kes praegu ukrainlasi nõuab, lubas rändekriisi alguses võtta tööle kasvõi mitu süüria peret – naine lüpsjaks, mees traktoristiks. Tollal naerdi see sotsiaalmeedias välja – süürlased puuküttega talumajja ja hommikul kell neli lauta?!
Kolmandast maailmast tuleb kahtlemata nii insenere kui arste, aga vähe ja need siia ei jõua, paadipõgenikud aga pole mingid töömehed – vähemalt aafriklased tulevad head elu saama, ning kui maja, autot ja pangaarvet kohe ei anta, jäävad nad sotsiaaltoetuste peale olesklema. Või otsivad kergema ameti, kus saab parasjagu ühiskonna arvelt liugu lasta.
Küll aga on nad igati suur julgeolekurisk – nagu Malmös Koraani pärast mässama hakanud moslemid või BLM-i poolt üleskihutatud mustad Londonis ja mujalgi.
Ometigi võtavad Eesti ettevõtjad selliseid tööle. Ainus võimalus neist lahti saada on see, mida kirjeldati Mart Kallase postituse all: ärge kasutage selliste teenuseid. Muidu elame varsti isevoolu-ühiskonnas.