31.10.2018
Riho Breivel.
Kolmapäevasel EKRE riigikaitse reformikava esitlusel võttis sõna ka kolonel Riho Breivel, kes rääkis sõjaväestatud piirivalvest.
Aastaid piirivalves teeninud Riho Breivel juhtis tähelepanu homsele (1. november) piirivalve aastapäevale ning tuletas meelde, et seni, kuni kestab piir, kestab ka riigi vabadus. Edasi aga juhtis ta tähelepanu kahele käsitlusele, mida kasutatakse piirivalvest rääkides: esimene neist on piiri valvamine ja teine piiri kaitsmine.
“Politsei- ja piirivalveametil on piiririkkujate eest valvamise funktsioon, et meie riigi sisemine turvalisus oleks tasemel,” selgitas ta. “Teine pool on riigikorra ja iseseisvuse kaitsmine relvastatud sissetungi korral ja see funktsioon võeti ära siis, kui politsei ja piirivalve kokku pandi. Praegusel piirivalvel pole õigust ega oskust sissetungi tõrjuda, pole juriidilist tausta ega professionaalset isikkoosseisu relvastud sissetungi tõrjumiseks.”
Breivel lisas, et kuni 30 inimesega kordonid ei ole valmis sõjaliseks vastupanuks ning ka elektroonilised valvevahendid on kergesti rivist välja löödavad. Praegu on vaja taastada sõjaväeline piirivalve, millel oleks olemas väljaõppega ohvitserkoosseis, kes on võimeline juhtima üksusi, ning kriisiolukordadeks reserv koos väljaõppesüsteemiga kaitseväe juures, kellele korraldatakse näiteks sissiõpet, lahingõpet üksuse ja lahingpaarina, samuti regulaarseid õppekogunemisi.
Riho Breivel ütles, et sõjaväestatud piirivalve taastamist on endised ja praegused piirivalvurid pidevalt üles tõstatanud, kuid lahendusi pole leitud. “EKRE-ga oleme need lahendused leidnud,” märkis ta. “Toetus on ka teiste jõudude seas olemas, aga ma pole aru saanud, mis on neid takistanud – vaja on reaktiivi ja EKRE näol on see olemas.”
EKRE nimekirjas kandideeriv Riho Breivel ütles, et tal on erru läinud piirivalvurite seas palju kontakte ja paljud neist on nõus sõjaväestatud piirivalvesse tagasi tulema.