Kommunismiohvrid said lõpuks kauaoodatud memoriaali

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ja fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg pärga asetamas

Täna 23. augusti keskpäeval avatati Maarjamäel pidulikult Eesti Kommunismiohvrite memoriaal 1940-1991, millele asetas pärja ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas tõdes, et vähemasti on nüüd Eestis olemas kena ja vajalik koht, kus inimesed saavad käia koos ja meenutada totalitaarse režiimi koledusi, eeskätt selleks, et need õudused enam iialgi ei korduks.  Põlluaasa sõnul jättis tublisti soovida tseremoonia korralduslik pool. “Kui Eesti esiametnikud ja muud valitud tegelased said vabalt kõnelda ja memoriaalile oma pärgi asetada, siis ülejäänud rahva ja osalejate suhtes käituti inetult. Selmet kutsuda pärgasid asetama ühiskondlike organisatsioonide esindajaid ja seejärel eraisikuid, kuulutati ametlik osa järsku lõppenuks ning memoriaali jalamil tekkis suur saba ja tunglemine.” Põlluaasa arvates väljendas see lugupidamatust rahva suhtes, kuna kannatused läbis ikkagi kogu rahvas, mitte ainult eliit.

“Teine asi on arv 22 000,” mis Põlluaasa arvetes on kindlasti suurem, “juba esimese sundmobilisatsiooniga viidi 1941 aastal Venemaale ära üle kolmekümne tuhande eesti mehe, kellest 13 000 kas lasti maha või surid laagrites nälga ja haigustesse. ” Ka Memento andmetel on ohvrite arv suurem ligi 49 000, kuid osa küüditatute, vangistatute ja sundmobiliseeritute andmed on ilmselt teadmata. Kuna ruumi on seinetel rohkesti, saab ehk nimesid uute asjaolude ilmnemisel lisada, arvasid paljud tseremooniast osavõtnud inimesed. Väga vähe on teada ka ohvrite kohta, keda represseeriti 1950-,60-, 70-ja 80-ndatel aastal

Eesti riigi 100. aastapäevaks rajatud ning üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval avatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: “Teekond” ja “Koduaed”. Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. “Koduaia” rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.

Kommentaarid