Kriisi üks tagajärgedest: inimesed liiguvad linnast tagasi maale

Eesti,
©Uued Uudised
Kahjuks pole paljudes maakodudes enam oma tootmist ja vajalik toidukraam tuleb linna kaudu. Pilt on illustratiivne.

Küllap on paljud Eesti inimesed juba mõelnud selle peale, et karantiinide ja liikumispiirangute ajal oleks parem olla metsa sees maakodus.

Inimeste liikumist analüüsiv geograaf Tiit Tammaru teeb ennustuse – toetudes 1970ndatel lääneriike tabanud naftakriisi näitele, prognoosib ta linnastumisele vastupidiseid arenguid.

“Siis toimus väga massiline inimeste liikumine linnadest maale. Kriisi ajal kipub olema niimoodi, et linnades on elamiskulud kõrged, ja kui kaob ka töö ära, siis hakatakse otsima mingeid alternatiive. Ja sageli see tähendab seda, et minnakse linnadest tagasi maale, kus on teine kodu, on lähisugulased, ema, isa. Kriisi ajal linnast maale minek on riigi sees üsna tavapärane sündmus,” lausus Tammaru ERR-ile.

Ka praegu lähevad paljud eestlased tagasi maale ja pärast selle lõppu ei pruugi mitmed sealt linna naasta. Paradoksaalselt võib koroonakriis saavutada seda, mida riiklikud regionaalmeetmed seni ei suutnud, leiab Tammaru.

“Meil ei ole enam vaja nii töökohtade ja kooli lähedal olla. Eestlastel on hästi palju suvemaju ja teisi kodusid. Ja kuna riik on soovitanud hoida distantsi inimeste vahel, siis kuna linnad on hästi tiheda asustusega, hakkavad inimesed mõtlema, et on võib-olla mõistlik linnadest rohkem üle riigi laiali liikuda,” rääkis Tammaru.

Seda arvamust kinnitavad mobiilioperaatorid. Telia statistika mobiilse andmeside kasutamisest näitab, et mobiilse interneti kasutamine on üle Eesti plahvatuslikult kasvanud, inimesed on liikunud linnast maale ja kasutavad ohtralt internetti seal, kus seda varem vähe tehti.

Tegelikult on eestlased alati rasketel aegadel maale pakku läinud. Praegu teeb olukorra aga teistsuguseks see, et maal on väiketootmine sisuliselt hävinud, pole enam oma kartulipõldu ja peenramaad, seapõrsast ja lüpsilehma, kaasaegsemates majades sageli ka puuküttel pliiti-ahju. Kuivõrd maalt on suuresti kadunud ka poed, arstipunktid, koolid ja muud vajalikud asutused, peab maale kolijal olema auto, et teenuste järele alevikku või linna sõita. Samas pole ka internetilevi igal pool leitav.

Seega annab juba praegu tunda isamaaliste ja reformierakondlike valitsuste maaelu-vaenulik, vaid äratasumisel põhinenud poliitika, mis hävitas sisuliselt elu ääremaadel – taastada seda on raske, sest kõike tuleb nullist alustada.

On veel üks oluline moment – suuremal osal migrantidest pole oma maakodu, seda nii venelastel, kes on siiatulekust saati koondunud linnadesse, kui ka uusmigrantidel, näiteks aafriklastel, kellel pole siin kohe mitte kedagi, nagu kurtis hiljuti ajakirjas “Pere ja kodu” üks suurpere toest unistav nigeerlanna.

Paljud inimesed on väitnud, et suur kriis paneb paljud asjad paika – seekord nii eestlaste tugeva seose oma maaga kui ka migratsiooni pahupoole, kus inimestel pole enam juuri ja neist saadavat tuge.

Kommentaarid

6 commentsOn Kriisi üks tagajärgedest: inimesed liiguvad linnast tagasi maale

  • Avatar

    Mind huvitaks väga, kustkohast on võetud ettekujutus, et “maal on väiketootmine sisuliselt hävinud, pole enam oma kartulipõldu ja peenramaad, seapõrsast ja lüpsilehma, kaasaegsemates majades sageli ka puuküttel pliiti-ahju”. Niipalju, kui mina olen maal suvitanud või rattaga ringi rännanud, maainimestel on justkui sellised asjad olemas. Maainimesi on endid vähem, aga kas see nagu pigem ei tule kolhoosikorra äralõppemisest?

    Kui linnainimene on soetanud endale suvekodu, et tal oleks koht, kus käia muru niitmas, sauna tegemas ja õlut libistamas, siis see ju ei ole “väiketootmise hävitamine”, vaid see on tema enda valik. Või mismoodi te üldse kujutate ette linnainimest nädalavahetustel maal lehma pidamas?

    Väheusutav tõesti, et Lähtru mõisahärral mingi väiketootmine on. Selle asemel on mingi udupeen hotell. Aga maaelu üle ei saa ju otsustada, käies vaatamas poliitikute, pankurite ja muude õhumüüjate elamist.

    • Avatar

      Sellist juttu lugedes tekib küsimus – palju õlut enne rännakut libistasid, et maaelu läbi roosade prillide paistis? Piimaringid ei toimi aastaid, lehma maakodus peab mõni üksik entusiast. Seapõrsa võid soetada lemmikloomaks, aga siga kodus tappa ei tohi. Ka neid on väheks jäänud, kes veel ise omale talvekartuli kasvatavad. Aiamaal võib muidugi veidi varajast kartulit kasvatada, aga kindlasti pole see väiketootmine. Eelneva “kartuli” kommentaari on kirjutanud inimene, kelle ettekujutus maaelust pärineb lasteraamatutest.

  • Avatar

    … ja nyyd maal kohalik piimaring ja lihakombinaat taaskäivitada, gaasigeneraatorite peale kolida ära veoautod .

  • Avatar

    Praegust olukorda jälgides tekkib küsimus – kas 9 kuu pärast võiks beebibuumi oodata?

    • Avatar

      Roti-aasta – igati hea valik…! Praeguse seisuga tuleksid vist Kaljukitsed – ka igati OK !
      Naistele peaks veel ütlema, et pidage silmas ka lapse sünnitamise päeva (ehk päeva-märki !, hiina astrol. siis) – selle õigeks või paremaks sättimiseks annab ka ise 1-2 päeva siia-sinna kaasa aidata !!!

  • Avatar

    Üldjoontes umbes nii ongi.
    Kuid vähemalt vanemad venelased kipuvad suured daatšapidajad olema, isegi mingid suvilakogukondi on neil seal tekkinud, seega ka nemad teavad mida kriisi puhul teha.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused