Kristen Michali soolo Lenini keerutuses DJ Peenhäälestaja saatel

Reformierakondlase Kristen Michali arvamuslugu Delfi allavoolukanalis on ehtne vihakõne, kus inimesel pole midagi öelda, aga süda kipitab, midagi peab välja ütlema ja sellest tekib halenaljakas diskolugu.

Ohtra sõnavahu järel tekib kohe küsimus, et mis suhted Michalil Leniniga on, kui ajaarvamine käib revolutsioonijuhi sünni järgi – ta on välja arvutanud, et referendum toimuvat kaks päeva hiljem. Ja siis?
Varsti on 7. november, ehk istuks oravate nõukoda kokku ja arutaks, kuidas EKRE-t selle päevaga seostada?

Michali kujutelmas muutuvat referendum perekondi lõhestavaks, kusjuures nad pidavat pandama teiste eest otsustama, keda armastada ja keda mitte. Ei maksa lollusi rääkida – armastuses ei panda kedagi valima. Jutt käib mehe ja naise abielu ainuseadustamisest, et ka edaspidi sünniksid väikesed Kristerid, mitte neid ei peaks kloonitama. Või mil moel on tema kolm last siia ilma tekkinud?

Michalil pole ilmselt sedagivõrd head haridust, et mõista – kõik teised suhted ei ole viljakandvad, sellest ka mehe ja naise abielu eelistus. Armastagu teised kasvõi lemmiklooma ja kappi, aga neid ei saa eluandva mehe-naise abieluga võrdsustada.

Edasi fantaseerib Michal selle üle, mida võiks veel küsimuse alla panna ehk ta räägib lahutuskeelust. Selle peale öeldi “Kevades”: “Kuule, inimene, sa oled ikka sündinud loll!” Kui keegi teeb mingi ettepaneku, arendab Michal kohe selle igas suunas maksimumi, et aga saaks ideed maha teha.

Kas poliitorav tõesti usub isegi, et keegi võiks lahutamise keelu alla panna? Miks siis sellist jama üldse suhu võtta?

Michal heidab ette, et Eesti polevat digilahendustes enam see, mis enne, ja ajab selle valitsuse süüks. Heade innovaatiliste ideedega on nii, et neid kas on või mitte. Ilmselt on Eesti jõudnud joonele, kus me oleme oma innovaatilisuse ammendanud. Saabuvad IT-inimesed meil kvootide alla ei käi ja kui targad pead siit lahkuvad, siis mitte valitsuse, vaid ettevõtja tõttu, sest mujal makstakse rohkem. Uute spetsialistide siiatoomisega on paraku nii, et senise e-riigi ehitasime me ikka ise, oma helgete peadega üles, Indiast tippude siiatoomine oleks pigem nende edulugu, mitte meie Skype kordus.

“Peamine aur ei lähe mitte paremale tulevikule, vaid minevikule,” kirjutab Michal. Muidugi läheb, sest Reformierakond, sotsid ja muu opositsioon tahavad mineviku täiesti hävitada, nagu tema enda iidol Lenin 1917. aastal tegi. Just sellepärast peavadki inimesed minevikku kaitsma, et opositsiooni revolutsionäärid ei teeks uut “paremat tulevikku”, mis kriipsutaks jälle 50 aastat arengust maha.

“Ratas on peaminister varsti neljandat aastat, tulemuseks eelarvemiinuse rekord ning võlgade kasv, Eesti lõhestatus ja äralõigatus maailmast on kasvuteel,” kurjustab poliitorav.

Eelarvemiinus ja võlg pole tekkinud mitte laristamisest, vaid ongi teadlik rahanduspoliitika, kasutamaks ära soodsaid laene nii kriisist ülesaamiseks kui ka arenguks. See lihtsalt erineb Reformierakonna aetud poliitikast, see on teine agenda, mida tuleb valitsusvahetuste ajal sageli ette. Ka Saksamaal on võlad – asi on selles, kuidas suudetakse laenuga majandust ergutada ja sellest tulenevalt laen tagasi maksta. Sama otsuse teeb ju iga noor perekond eluasemelaenu võttes. Michal aga kirjutab isegi laenuvõtmise kohe pahede hulka, seega on kõik noored pered tema hinnangul segased.

Mis puutub “äralõigatusse maailmast”, siis tasuks Michalil küll teha vahet valitsusel ja koroonal.

Mis aga puutub lõhestamisse, siis seda teeb Reformierakond ise valitsuserakondadest kümneid kordi edukamalt, olles hetkel Eesti destruktiivseim jõud. Selle kohta kirjutab üks sotsiaalmeediakommentaator  tabavalt:

“Kaja Kallase üleskutse AK-s osalemaks abieluteemalisel rahvahääletusel hoopis valitsusele umbusalduse avaldamise eesmärgil kõlab uskumatuna. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul peab rahvahääletuse küsimus olema Eesti Põhiseadusele vastavalt aus, ei tohi olla petukaup, ei tohi olla eksitav ega suunav ja selles ei tohi olla varjatud sõnumeid. Samamoodi peaks neile selgetele kriteeriumitele vastama ka kõik seonduv. Sisuliselt kutsub Reformierakonna esimees Kaja Kallas üles ignoreerima põhiseaduses ette nähtud instrumendi tegelikku sisu ja eesmärki – selgitada rahva tahe vastavalt konkreetselt esitatavale küsimusele – ja hoopis kasutama seda küsitlust ära manipulatiivsel viisil omakasupüüdlikel eesmärkidel.”

Oma üllitise lõpus jõuab Michal Lenini tasemele – ta hakkab rääkima rahva nimel: “Eesti rahvas on alati õiglustundest asunud nõrgema poole kaitsele. Isegi kui nõrgema poolega pole isiklikku või elulist samastumist kuid õiglustunne on siinsel põhjamaa rahval väga kõrge. /…/ Olen valmis kihla vedama, et Eesti rahvas valib, nagu alati on valinud vabaduse. Kaabudest, allumisest, ebaõiglusest.”

Kes on need nõrgemad, kellest Michal räägib? Vaadaku veelkord üle noorsotside geimiiting Vabaduse väljakult, kus lesbineiu äsab noormehele kõhklematult ja teine samasugune üritab teisele noormehele vikerkaarelippu pähe suruda. Geid ei ole nõrgem pool, vaadaku Michal vaid ringi, kuidas nad on ennast ühiskonda sisse söönud, alates kahest lapsi ostnud isast, kes naudivad meedia tähelepanu, ja riigi rahal vegeteerivatest puuk-MTÜ-dest kuni plikaohtu aktivistideni, kes ei kohku ka vägivalla eest tagasi, ja kohtuasjadeni, millega nõutakse omavalitsustelt välja homofilmide festivali raha.

Michal võiks täpsustada need momendid, millal on kogu rahvas tõusnud nõrgema kaitsele nagu üks mees, eriti veel kui too on neile võõraste elukommetega. Või olid näiteks Michali vanavanemad juba oma eluajal heterodest geiaktivistid?

Mis vabaduse võiks Eesti rahvas Michali arvates valida? Mehe ja naise suhte asemel lubada endale edaspidi üha uusi ja veidramaid vabadusi – insest, nekrofiilia, pedofiilia, zoofiilia? Mida rohkem neid vabadusi tuleb – vabadus pidada Eesti “püha sõda”, vabadus tähistada okupatsiooni tähtpäevi vabastamisena, vabadus mitte rääkida eesti keeles jne – seda vähem vaba on Eesti ja eestlane.

Aga muidugi on arusaadav, et Michal ja tema kamp tahaks DJ Kaabu asemel DJ Peenhäälestajat…