06.07.2019
Venemeelse Kristina Kallase kurss on kindlalt globalistlikusse Jevroopasse.
Kristina Kallase poliitkolumn Eesti Päevalehes on kui globalismimeelse poliitkarjeristi vihapurse.
Seejuures on oluline see, et meie laulupeost räägib inimene, kes soovib riigis luua multikultuurse ühiskonna. Vene juurtega Kallas eirab täiesti fakti, et sellises ühiskonnas rahvuskultuurid paratamatult hääbuvad. Üleilmastumine ja piirkondliku näo säilitamine lihtsalt ei käi koos, seega Kallas valetab.
Kui lasta paarisajal tuhandel moslemil ja slaavlasel Eestisse tulla, siis on ka laulupeoga kõik – seda massiüritust ei tule islamiterrori pärast ja ka seetõttu, et eestlased on sel juhul metropoliks muutunud Tallinnas vähemus, ja peavad pidu ehk kusagil Intsikurmus. Slaavi sisserändega aga jäävad eestlased sellisesse seisu, nagu on marid ja mordvalased Venemaal, kus rahvuskultuuri kohtab vaid kolkakülades.
Kallase kõnest torkab silma jutt sellest, et meil olevat juba kümmekond aastat liidritekriis. Seega siis juba Reformierakonna valitsemisest saati. Tõenäoliselt vihjab Kallas oma ühendavale rollile – olles just ise venelaste ja eestlaste vahele lõhe tekitanud. Ei, Kristina Kallas, sa ei sobi isegi mitte kitsekarjaseks Konju farmis, sa oled lõhestaja, mitte ühendaja – seda näitavad plakatiaktsioon ja provokatsioon Vabaduse platsil.
Kristina Kallas väidab, et konservatiivid on tulevikuvargad. Täitsa õigus! Me varastame Eesti 200-lt ja Kallaselt sellise tuleviku, mida nemad ihaldavad ja mis on Rootsis – suukorvistatud, feministlik ja multikultuurne riik, kuhu voolavad migrandid ja kus granaadiplahvatused on igapäevane saluut.
Kallas võtab eraldi ette pensionisüsteemi väidetava pankrotistumise, teadus- ja arengutegevuse väidetava väljasuretamise, Eesti ühtsuskooli väidetava hääbumise ning elu- ja looduskeskkonna hävitamise. Nende punktide osas pole mõtet Kallasega väidelda, sest tema nägemus on globalisti ja multikultiigatseja oma – näiteks tema “ühtsuskool” on selgelt eestlusvaenulik utoopia.
Kõik need hädad on alguse saanud varasemate valitsuste tegemistest, Kallase lahendused aga süvendaks kriisi veelgi. Seepärast võibki tema arvamust võtta kui ühe äärmusliku maailmavaate propagandat.
Kallase globalistlik nägemus Eestist võib talle endale meeldida, kuid Eestis on tuhandeid inimesi, kellel on teistsugused veendumused – ja poliitkomissar Kallas surub neile oma võõrpäritolu veendumusi peale.
Eesti inimesed näitasid Gruz 200-le koha kätte kahtedel valimistel – see poliitprojekt pole isegi mitte protestipartei. Kristina Kallas on lihtsalt solvunud karjerist, kes sai sule sappa integratsiooniasutusest ja valab ennast poliitkolumni kaudu vihast tühjaks.
Veel kord – normaalne riik ei vaja ei Kallase ega Eesti 200 moodi poliitaferiste! Kui nemad võimule saavad, varastavad nad tuleviku tervelt eesti rahvalt!