23.01.2022
Eesti kultuuri ühtne mõtestamise viis
See, et ühe skandalistist aktivisti loosung „sõna on vaba“ on muutunud Eestis sageli tsiteeritavaks anekdoodiks, on täiesti loogiline: sellise rahva arvamust kriminaliseerida kavatseva valitsuse ja tõemonopoli kehtestanud peavoolumeediaga teisiti ei saanudki minna. Pärast „vihakõneseaduse“ vastuvõtmist kohtuvad nii mõnigi arvamusliider ja ilmsüütu oma arvamust foorumis avaldanud „vanameelne“ töörügaja vangis, et seal, suud vett täis, mõistvalt teineteisele silma vaadata.
See, et meie avalik-õiguslik meedia on lõplikult muutumas tsentraliseeritud multikulti ja „uue normaalsuse“ kuulutajaks ja kinnistajaks, nõuaks nüüd ka rahastamise revideerimist: kui seal elimineeritakse suure osa Eesti elanikkonna konservatiivsemat maailmavaadet ja irvitatakse näkku traditsioonidele, siis tuleks kuidagi arvutada välja, kui suur on ERR-i suubuvates rahavoogudes „vanameelsete lamemaalaste“ osa ja lahutada antud summa selle vasakliberaalide kantsi eelarvest. See oleks igati õiglane.
EPL avaldas 22. jaanuaril loo „Erle Loonurm: vaataja peab rahul olema, aga ei tohi hakata saate tegemist dikteerima“. Selles intervjuus on kõik imeline, alates pealkirjast. Et seda sotsliberaalide sabatit kinni maksma sunnitud inimesed PEAVAD rahul olema ja EI TOHI midagi „dikteerida“ ehk inimkeeli arvata.
ETV2-sse tuleb õhtune kultuurivöönd ja „OP-i” formaati värskendatakse, ütleb ERR-i kultuuritoimetuse uus juht Erle Loonurm.
Esiteks mis raha eest te seda teete, kui alles ju teatas ERR-i juht, et „Välisilma“ kärbitakse 5 minuti võrra rahapuuduse tõttu (samas avati uus noortele mõeldud meelelahutusportaal IO). Teisalt on muidugi väga iseloomulik see, kuidas pärast seda, kui ETV üht vähestest avalik-õiguslikule meediale kohastest saadetest „OP-i“ rünnati vasakliberaalset libakultuuri ja roppusi propageerivas portaalikeses Müürileht, lõi riiklik ERR kohe kulpi ja hakkas lammutama Kilumetsa ja Tabori väärikat telesaadet.
„Kaheksa Prantsusmaal veedetud aastat ja lai silmaring – paistab, et ERR-i kultuuriosa on kindlates kätes,“ väidab optimistlikult EPL. Huvitav, aga kas näiteks üheksa Itaalias veedetud aastat oleks eesti rahvuskultuuri säilitamise ja arengu seisukohalt veel parem? Argument, et inimene kõlbab Eesti kultuuri arendama sellepärast, et ta on väljastpoolt sisse toodud, on imelik: kas eestlased on 21 sajandil mingid pärismaalased, et nendele on vaja välismaalt kultuurivalgust tuua? Siis peaks Loonurm tooma eestlastele veel ka tulivett ja ristiusku. Meil on kaks eelmist riigipead samuti aastaid välismaal elanud, tulemus on kõigil teada.
Kuidas saab tõsiselt võtta multikulti propageerijast kultuuritoimetuse juhti, kes ei suuda olla isegi ühe lühiintervjuu raames konsekventne? „Erle Loonurme sõnul võiks üks uuesti loodud kultuuritoimetuse märksõnu olla loominguline vabadus,“ kirjutab EPL. Ja küsides „Mida kultuuritoimetuse juhi ametikoht tähendab: mis on sinu vastutusala ja mida täpselt tegema hakkad?“ saab vastuse: „Fookus on tugevalt sellel, et kultuuritoimetus läheks üle kolme platvormi: veeb, tele ja raadio. Minu töö on seda visiooni välja töötada, et meil oleks ühtne kultuuri kajastamise ja mõtestamise viis – mitte nii, et igaüks ajab oma majas oma asja.“
Kuidas siis on – kas „loominguline vabadus“ või „ühtne mõtestamise viis“, mida antakse „keskusest“ ette, et „igaüks oma asja“ ei ajaks?
Kas veel proletariaadi diktatuuri ajast tuttava „ühtse mõtestamise viisi“ peal ei saaks siis kaasaegsete tehnoloogiate abil vähemalt kokku hoida, siirdades avalik-õigusliku institutsiooni kultuuriajakirjanikele ühised kiibid ajju? Kas varsti võivad kõik seal arvata, et Mozarti muusika ongi valgete rassistide tööriist ja ilmselgelt Patrice Lumumba traagilise saatusega seotud Tõnis Mägi tühistatakse?
Ivan Makarov