Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kui EKRE poleks vahepeal valitsusse saanud, oleks terve Eesti detsembris pimedas istunud

-
08.03.2022
Martin Helme Ida-Virumaal
© Uued Uudised

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles täna Riigikogus energiahindadest rääkides, et lihtsam on valitsus välja vahetada, kui loota, et see valitsus hakkab õiget poliitikat ajama.

Kui EKRE läks valitsusse 2019. aasta kevadel, siis oli olukord, kus taheti Narvas kaks töötavat energiaplokki sulgeda, koondada suurusjärgus 1000 – 1500 energeetikut ja kaevurit. Selle tagajärjel oleks Eesti Energia põlevkivielektri tootmise võimsus langenud umbes sellisele tasemele, mis katab ära laias laastus pool Eesti tiputarbimisest.

Toona andis Martin Helme rahandusministrina ehk omaniku esindajana Eesti Energiale kohustuse hoida reservvõimsust Eesti vähemalt keskmise tarbimise tasemel 1000 megavatti tunnis. Seega suudeti nende plokkide sulgemise plaan ja masskoondamine peatada.

„Kui need plokid oleks kinni pandud, siis oleks sel talvel detsembrikuus Eestis olnud pime, sellepärast et meil ei oleks olnud võimekust iseennast elektriga varustada. Meil ei olnud naaberriikidest võimalik seda võimsust juurde osta, sest ka nendel oli tiputarbimine,“ rõhutas Helme, lisades, et Eestis toodetakse elektrit kogu aeg samas suurusjärgus, kui meil tarbitakse. „Tähelepanuväärne on, et Eesti Energia toodab iga päev tsipakene vähem, kui on tiputarbimine, tekitades sellega elektridefitsiiti, et hinda üles ajada. Tegelikult peaks siin puhas poliitiline järelevalve olema valitsuse esindaja poolt,“ lisas ta.

Tema sõnul on põlevkivielekter meid teeninud sada aastat hästi, sellele on lisandunud põlevkiviõli. Põlevkiviõliga koos on meil tegelikult olemas oskus toota sellest põlevkivist või selle protsessi käigus ka gaasi.

„Ja kui me tahaksime teha ka järgmise investeeringu selles ahelas ehk luua endale rafineerimistehase, siis oleksime võimelised endale tootma ka bensiini – ise kõike kohapeal omaenda maavarast, omaenda haritud ja kõrgepalgalise tööjõuga,“ lausus Helme. „Me oleme hoolimata paljudest rumalustest, mida Eestis on tehtud, muu hulgas ka energeetika vallas, kõige halvema suutnud ära hoida ja meil on olemas võimalus seda edasi arendada.“

Helme meenutas seda kriitikat, mis oli, kui ta eelmise valitsuse rahandusministrina surus läbi uue põlevkiviõlitehase investeeringu – 125 miljoni eurose kapitalisüsti Eesti Energiasse, et põlevkiviõli toota. Tol ajal tehti selgeks, et see kõik on kahjumlik. Ent tänaste naftahindade juures on see hoopis väga suur tuluallikas.

Helme: „Juba räägitakse sellest, et ikkagi tuumaenergia on ka roheline energia, ma olen nõus, tuumaenergia CO2 ei tooda. Räägitakse sellest, kuidas gaas on siiski selline mõistlik energialiik, toodab kõige vähem CO2. See reaalsus on hakanud mõjutama ka selliseid ideolooge, kes siiamaani on arvanud, et on võimalik reaalsust eirates poliitikat teha ja majandust edendada. Aga see kõik tuleb hirmus valusasti ja põtkides ja jalgu järel lohistades. Lihtsam on valitsus välja vahetada, kui loota, et see valitsus hakkab õiget poliitikat ajama.“

Helme lausus, et ei saa jätta mainimata, et see oli Taavi Rõivase aegne Reformierakonna valitsus, mis keeras tuksi veeldatud gaasi terminali loomise Eestisse. Ja tänu sellele me oleme Euroopas üks neid riike, kes üle 90% sõltub Vene gaasist.

„Oleks meil ka LNG terminal, siis me saaksime osta gaasi Põhja-Ameerikast, Põhja-Aafrikast. Kui hommepäev keeratakse kraan kinni Vene poolel, siis ongi kõik. Ja see ongi see reaalsus. Siis ei ole enam vahet, mis see hind on, ühegi raha eest ei saa enam gaasi.“