22.04.2020
Inimesed on hakanud aktiivsemalt liikuma, milles on süüdi nii saabunud kevad kui ka tüdimus kodus istumisest. Pilt on illustratiivne.
Rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme ütlesid pühapäeval raadiosaates “Räägime asjast”, et eriolukord ei lõpe aprilli lõpuga, vaid pikeneb vähemalt paari nädala võrra. Mart Helme sõnul oleks suur kergendus, kui saaks eriolukorra lõpetada, kuid seda ennatlikult tehes võib olla oht uueks viiruselaineks.
Reformierakonna juht Kaja Kallas aga karjub EPL-is: “Aitab venitamisest! Millal taastub haiglaravi? Millal saame jälle kokku lähedaste ja tuttavatega?” Sellest on näha, et Kallase eesmärgiks on inimeste tüdimusele rõhudes valitsust rünnata – asja sisu on õigesti edasi andnud pigem valitsuse ministrid, sealhulgas just Martin Helme, kes eelmisel valitsuse pressikonverentsil rõhutasid, et kõike dikteerib pandeemia.
Kas Kaja Kallas on valmis võtma vastutust, kui tema erakonna nõudmistele järele andes tuleb uus viiruselaine, mis väidetavalt oleks esimesest hullem? Siis näitaks ta kohe näpuga valitsuse peale, praegu aga saab opositsioon olukorda valitsuse vastu kasutada, et ennast pildile tõsta.
“Küsimus on selles, kas mingi hulk elanikkonnast peab olema valmis majanduse nimel surema. Ja see on otsus, mida ei tohi keegi teiste eest teha. Kui keegi arvab, et inimelud on põhimõtteliselt vähem väärt kui SKT, siis tuleks tal tuua algatuseks turule just enda oma. /…/ Mis teeb majanduse avamise poolt agiteerimise mu silmis eriti küüniliseks, on asjaolu, et selle tagajärjel ei suurene elu ja tervist ohustavad riskid mitte neil, kes majanduse avaksid, vaid neil, kes peavad riskikeskkonda tööle minema,” kirjutab samas sotsialistliku mõttelaadiga kirjanik Rein Raud.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et inimesed on eriolukorra reeglitele vaatmata hakanud tänavatele naasma ning see on ohu märk. Ka terviseamet on rõhutanud, et Tallinnas on nakatumiste arvus kasvutendents.
Kõlvarti sõnul tekitab praegune olukord muret, just see, mis väljas toimub. “Viimasel ajal on uudistes kõlanud peamiselt leevendused, mis võiksid eriolukorras lähiajal tulla. Ja selleks on ka põhjus, sest paljud on pingutanud, et neid leevendusi saaks üldse arutama hakata,” ütles Kõlvart. “Samas saame aru, et tõenäoliselt on jätkuvalt vajadus piiranguid pikendada, sest nakatunute arv jätkuvalt kasvab. Vaatamata sellele, et on näha ka positiivseid arenguid. Ja näeme, et inimesed lähtuvad eelkõige positiivsetest uudistest, sest loomulikult on inimesed kodus olemisest väsinud,” rääkis Kõlvart.
Tartu Ülikooli meestekliiniku juht Margus Punab kirjutab, et eriolukorrast järkjärguline väljumine osutunud oodatust keerulisemaks. “Tegelikult on see ka loogiline, sest tegemist on poliitilise otsusega, mis saab tugineda vaid tagajärgedega võitleva tervishoiupoole teadmistel, ohuhinnangutel ja ka võimekusel,” kirjutab Punab.
“Poliitikutega on lihtne. Ükskõik, mis otsuse nad teevad, on see halb otsus. Vanaviisi jätkates hävib majandus ja tegelikult riigi võimekus laiemalt. Leevendamisotsuse järel on aga kõik järgnevad koroonasurmad poliitikute “vale” otsuse tagajärg. Otsused vajavad tugevat riigimehe selgroogu,” lisab meestearst.
Peaminister Jüri Ratas märkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et eriolukorrast väljumisstrateegia jõuab valitsusse otsustamiseks ilmselt uue nädala alguses, ühtlasi märkis Ratas, et tema ettepanek on kindlasti eriolukorda pikendada. Ratas lisas, et mingeid piiranguid on võimalik võibolla juba aprillis leevendada, kuid peamised leevendused tulevad mai jooksul ning mingid piirangud kehtivad ka pikemalt.