20.11.2019
ERR-i nõukogu uued liikmed said paika. Pilt on illustratiivne.
ERR on avaldanud loo pealkirjaga “Kuula: Helme räägib Soome ajakirjanikele plaan B-st”, mis näitab eredalt kuidas ajakirjandus keskendub oma kitsale eesmärgile, kasutades selleks ära väikest osakest tegelikult normaalsest jutust.
ERR on läinud alt sellega, et nad on peaaegu sõna-sõnalt avalikustanud Mart Helme jutu vestluses Iltalehti, selleks, et kätte saada lause “Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga.”
Kui hakata seda juttu lugema, siis selgub, et tegelikult rääkis siseminister täiesti õiget juttu. Selle avalikustamist oli vaja vaid ühe lause leidmiseks, mis näitaks, nagu oleks Mart Helme valetanud. (UU toimetuse rõhutused).
“Mis puutub NATO-sse, siis ma ei taha öelda, et Macron rääkis sada protsenti tõtt, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme. Ja kui me oleme oma julgeoleku NATO-le, siis vaatame me väga täpselt, mis juhtuma hakkab. Londonis toimub NATO tippkohtumine ja me eile (esmaspäeval – toim.) valmistusime tippkohtumiseks, ja me vaatame, mis seal juhtuma hakkab. Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga. Ehk mida Eesti teeb siis – ja mitte ainult Eesti, ka teised Baltimaad – kui Macronil on ka päriselt rääkinud tõtt. Ma arvan, et see ei ole tõsi, ma arvan, et Macron liialdas. Kui mis teeb meile muret, on see, mis toimub Lähis-Idas – sõprus Venemaa ja Türgi vahel. Me ei tea, mida ameeriklased kavatsevad teha, sest mitu meie ministrit on külastanud hiljuti USA-d ja kõik seal räägivad Hiinast. Väga vähesed inimesed räägivad endiselt Venemaast. Hiina, Hiina, Hiina. Kaug-Ida, Kaug-Ida, Kaug-Ida. Aga me oleme mures Venemaa pärast. Seetõttu peame me tööd tegema ja eilsel valitsuse koosolekul ma väljendasin, et me peame veel rohkem vaeva nägema oma diplomaatias, et teada saada, mis on niinimetatud suurte poiste seisukoht – mitte ainult USA, vaid ka brittide – mis saab pärast Brexitit, milline on Ühendkuningriigi suhted peale seda, kui nad lahkuvad Euroopa Liidust. Eriti, mis on nende seisukoht Venemaa, milline on nende poliitika Baltimaade suhtes. See on väga tähtis meie jaoks. Ja samuti, mis juhtub Saksamaal – Merkel ajastu on läbi, see on selge – mis saab järgmiseks. Kui palju see muudab Saksamaa välispoliitikat, keegi ei tea. Mis saab olema Prantsusmaa poliitika – kas nad vaatavad üha rohkem Vahemeremaade poole, kas nad otsivad lähedasemaid suhteid Venemaaga. See kõik on täna ebaselge. See on külma sõja järgse perioodi lõpp, ja mis juhtub järgmiseks, ei tea täpselt keegi. Ja seetõttu on meil vaja plaan B-d. See ei tähenda, et me arvame, et Venemaa toimub Venemaa sissetung või midagi taolist. Me peame lihtsalt mõtlema uute julgeolekumustrite peale tulevikus. Kui juhtub see, midagi teist, midagi kolmandat – mida me teeme uues julgeolekuolukorras. Me peame välja töötama alternatiivsed stsenaariumid.”
On olemas küll “skandaalne” lause “Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga”, kuid Mart Helme selgitab, et tema tegi vastavad ettepanekud valitsuse istungil ja lisab, miks ja millisel kujul seda vaja oleks. Plaan B oleks seega ülevaatamine, kuivõrd tõsiselt saab NATO efektiivsusega arvestada.
Oluline on ka väljend “nii-öelda plaan B”, mis ütleb, et see plaan on fiktiivne, pigem märge reaalsest tegutsemisest, et olla kindlad.
Kogu ERR-i avaldatud jutuajamise maksab läbi lugeda, sest sealt on näha, kui õiged on Mart Helme seisukohad. Ta ütleb ka: Eesti jaoks on Venemaa alati oht.