Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas Riigikogus, et rahvusriigi asemele luuakse “mitmekesist Eestit”

18.01.2023
Kultuurimarksismiminister Piret Hartman.
© UU

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis selgus saadik Mart Helme ja kultuuriminister Piret Hartmani diskussioonist, et eesti keele ja kultuuri hoidmise asemel on põhirõhk pandud võõraste sisseveole ja nende “lõimimisele”, mis kultuurimarksismiministri nägemuses tähendab pigem eestlaste integreerimist võõraste hulka.

Mart Helme küsis: “Me siin Riigikogus saame pidevalt kõikvõimalikke eelnõusid ja arengukavasid. Oleme tähele pannud seda, et järjekindlalt eelnõudest, arengukavadest ja muudest dokumentidest, mis valitsuse  ja ministeeriumide poolt tulevad, roogitakse välja kõike, mis on seotud Eestiga – eesti keelega, eesti kultuuriga, pärandkultuuriga –, ja asendatakse “mitmekesisuse” ja muude taoliste eufemismidega. Samal ajal me räägime sellest, kuidas meil on vaja integreerida siia elama asunud inimesi: nii neid, kes asusid siia nõukogude ajal, kui ka neid, kes on tulnud siia hilisemal ajal. Integratsioon on läbiv teema olnud aastakümnete jooksul. Kui me nüüd jälgime ikkagi seda, kuidas sihikindlalt kõike eestipärast eemaldatakse – ja meil ei ole enam “eesti rahvast”, muide, meil on “rahvastik”. Praegu kohtusime Statistikaameti inimestega, ja meil on “rahvastik”, meil ei ole “emakeel” enam, meil on “kõneldav keel” ja muud niisugused asjad –, see ei ole juhuslik. Oleks need üksikud juhtumid, siis võiks öelda, et kusagil keegi on midagi kirjutanud omast peast. See on süsteemne! Minu küsimus on: kas ka teie ministeeriumis on kusagilt mujalt, ma ei oska öelda, Euroopa Komisjonist või Stenbocki majast, tulnud juhtnöörid, et kõik eestilik tuleb suure, kuidas see termin ongi, väljavahetamise korras.

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas: “Kindlasti see saab läbiv teema olema ka järgmised aastakümned, sest Eesti on vaba ja demokraatlik riik ja siia inimesed tulevad. See, mis puudutab seda, kuidas me käsitleme eesti keelt ja kultuuri erinevates arengukavades, siis eelmisel aastal võttis Riigikogu vastu lõimumispoliitika pikaajalise strateegia, mis käsitleb just nimelt või mille fookuses on kõige rohkem lõimumisvaldkond. Selle strateegia põhivisioon on järgmine: “Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi tegevus on inimkeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule. Selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.”

“Ma pean muidugi ütlema, et arengukavad on kenad muinasjutudokumendid, arengukavade alusel ei käi elu. Täna hommikul autoga tööle sõites kuulan uudist: üle aegade kõige vähem lapsi sündis Eestis. Ei tea küll, miks? Ja rahvastik kasvas 2%. Ei tea küll, miks? Rääkida siin kestlikust rahvusriigist on kohatu. Ja kõik see, mida te ette lugesite, on ju täpselt suunatud rahvusriigi lahustamise ja hävitamise suunas. Mis on Eesti riigi mõte? Kas Eesti riigi mõte on kõikidele maailma kodanikele pakkuda seda, mida meie kahanev maksumaksja suudab pakkuda, või on Eesti riigi mõte siiski see, et ta on Eesti rahvusriik, kus on eesti keel, eesti meel, eesti rahvussümboolika, eesti pärandkultuur, eesti rahvuskultuur ja kõik muu seesugune au sees ja riigi poolt toetatav? Minu küsimus on: kas see on eesti keele, Eesti riigi mõte või on teie arvates Eesti riigil mingi teine mõte?” küsis Mart Helme.

Kultuuriminister Piret Hartman leiab, et võõrad kannavad eesti kultuuri edasi: “Eesti riiki tuleb ka teisest rahvusest inimesi väljaspoolt, see on nii olnud ja ma usun, et ka on tulevikus. Kui me oleme vaba, avatud, hästi hakkama saav edukas riik, siis siia tulevad teised inimesed. Meie jaoks on oluline, et kõik, kes siia tulevad, aktsepteerivad neid väärtusi, aktsepteerivad neid eesmärke, mis meil on, õpivad siin selgeks eesti keele ja osalevad Eesti kultuuriruumis. See on see, mis on meie eesmärk, et lõimidagi need inimesed, et nad samamoodi kannaksid ka eesti kultuuri edasi.”

Peeter Ernits heitis lõpetuseks ministrile ette. “Minu meelest peaks olema loogiline, et Eesti kultuuriruum ja üldse ruum peaks olema eestikeelne, aga sotsiaaldemokraadid tõmbasid sellele võimalusele, et ka Bolti ja Wolti poisid räägiksid eesti keelt. Miks te olete selle vastu, et lõpuks ometi – kui kaua on iseseisvus juba meil Eestis olnud! –ikkagi Eesti ruum muutuks kohustuslikult eestikeelseks?” Ministri vastus kõlas taas, et nad teevad kõik, et võõraid õpiksid eesti keelt.

Allikas: stenogrammid