Reformierakond kardab paaniliselt oma varasemate pattude avalikuks tulemist, mistõttu teevad nad ka ennetustööd – poliitoravate toiduahel salastab kõike, mis võiks nende tegudele valgust heita.
Seaduse järgi peaks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele olema võimalik kõigil inimestel ligi pääseda, kuid ametkonnad salastavad hoolimata aastaid kõlanud kriitikast AK-märke abil massiliselt dokumente, kirjutab ERR.
Avalikus sektoris valminud dokumendile võib avaliku teabe seaduse kohaselt lisada asutusesisese kasutamise ehk AK-märke üksnes juhul, kui see vastab teatud kriteeriumidele, näiteks sisaldab tundlikke isikuandmeid või selle avaldamine võib kahjustada kellegi eraelu puutumatust.
Ehkki juba aastaid on mõne aja tagant tõstatunud probleem, et ametnikud kasutavad seda piirangut liiga kergekäeliselt, siis tegelikkuses on olukord pigem halvenenud.
Õiguskantsler Ülle Madise on välja toonud, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele tagab juurdepääsuvõimaluse avaliku teabe seadus ning see lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.
Ametkondades tundub olevat arvamine, et nende tegutsemisest ei tohi jälgi jääda, seepärast tuleb “Glavliti pitsat” igaks juhuks peale panna. Pole raske arvata, kust see hirm tuleb – ikka neilt, kes on aastaid valitsedes ülikahtlastesse tegudesse segatud olnud.
Reformierakondlasest minister Liina Kersna korruptiivse kiirtestihanke dokumendid salastati näiteks 75 aastaks. Naisterahvast ei pruugi enam siis alles olla, aga saladus püsib.
Uued Uudised