Uued Uudised

Lasterikaste perede liit tänab EKRE fraktsiooni ning saatis riigipeale pöördumise

EKRE FRAKTSIOON

Eesti Lasterikaste Perede Liit saatis Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonile tänukirja, milles tänatakse rahvuskonservatiive lasterikate perekondade kirgliku toetuse eest perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse menetlemisel.

„Hea on teada, et Riigikogus on nii palju kaasamõtlejaid ning toetust meie peredele. Kuigi seekord jäi meie ühisest pingutusest väheks, usun, et tulevikus saame just koostöös muuta lastega perede elu paremaks,“ seisab Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendi Aage Õunapi saadetud kirjas.

Ühtlasi saatis liit Vabariigi Presidendile pöördumise kõnesoleva seaduse välja kuulutamata jätmiseks.

 

Eesti Lasterikaste Perede Liidu pöördumine Eesti Vabariigi presidendile

 

Lugupeetud Eesti Vabariigi President Eesti Lasterikaste Perede Liit pöördub Teie poole tuhandete lastega perede nimel. Palume jätta Riigikogu poolt 14. juunil 2023 vastu võetud seaduse muudatused – perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse näol – välja kuulutamata. Seda peamiselt kolmel väga kaalukal põhjusel. Esiteks on seadusemuudatus vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Eelnõu seletuskirjas mööndakse, et riivatakse isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis lasterikka pere toetuse saajatel on tekkinud nii kehtiva kui ka veel mitte jõustunud regulatsiooni osas, ent siis õigustatakse tekkivat riivet asjaoluga, et raha suunatakse ümber teiste haavatavate sihtgruppide toetamiseks (harvikhaigusega ja puudega lapsed, asendushooldusel elavad lapsed, üksikvanemate lapsed) ning peredele paremate teenuste pakkumiseks. Seletuskirjas leitakse, et seda võib pidada legitiimseks eesmärgiks õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riivele. Eestile siduv Euroopa sotsiaalharta seda aga lubatavaks ei pea. Harta artikkel 16 kohaselt on perekonnal kui ühiskonna alusel õigus saada riigilt nii sotsiaalset kui ka majanduslikku kaitset. Harta näeb riigile ette kohustuse maksta perele lisasissetulekuna pere- või lapsetoetusi, mis võtavad arvesse leibkonna suurust, sh nii sissetulekuteenijate kui ka ülalpeetavate suhtarvu peres, ning mis peavad olema suutelised vastama inflatsiooni muutustele1 . Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) hinnangul ei saa pidada seadusandja legitiimseks eesmärgiks vastandumist ja ühtede lastega perede vajaduste eelistamist teistele, sest nõnda vaadatakse üheselt mööda põhiseaduse sättest, mille kohaselt käsitletakse lasterikkaid peresid kui põhiseadusliku korra erilise kaitse alla kuuluvat huvirühma (PS §-d 27 ja 28) ning kelle arvelt raha ümbersuunamine teistele huvigruppidele ei saa olla lubatav. Seega ei teki riive põhiseadusega mitte üksnes seetõttu, et riivata saab inimeste põhiseaduslik õiguskindlus, sh õigustatud ootus seaduse püsimajäämisele ja selgele õiguskorrale (PS § 10), vaid ka PS §-s 28 eraldi määratletud sihtgrupp – lasterikkad pered kui põhiseaduse kaitsealasse kuuluv eraldiseisev sihtrühm tervikuna. 01.02.2023 jõustunud perehüvitiste jt seaduste muutmise seletuskirjas selgitatakse, et selleks et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning et toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Samuti sedastatakse seletuskirjas järgmist: lasterikka pere toetuse suurendamine ja indekseerimine loob eeldused, et majanduslikud motiivid ei takista kolmanda lapse saamist ja pered saavad pereplaneerimisel lähtuda enda tegelikest soovidest. Kuidas mõjutab sündimust seekordne toetuse tõus ja selle indekseerimine, mis peaks vähendama toetuse devalveerumist, saab hinnata mõne aasta pärast. Kokkuvõttes kaasneb seadusemuudatustega oluline sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju. Täna Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse muudatused on selle kõigest pool aastat tagasi kirja pandud seaduse eelnõu eesmärkidega aga ranges vastuolus. Ehkki seadusandja on alles hiljuti ise avaldanud, et peretoetuste tõus, sh lasterikka pere toetuse tõus ja selle indekseerimine, on mh vajalik kolmanda lapse saamist tõkestavate tegurite eemaldamiseks ning et muudatusega saab kaasnema oluline sotsiaalne ja demograafiline mõju, on sellest hoolimata võetud vastu seaduse muudatused, mil puuduvad vähimadki mõjuanalüüsid pikaaegsele perepoliitikale. Veelgi enam – vastuvõetud muudatusi selgitavas seaduseelnõu seletuskirjas, mis on saadetud kooskõlastusringile ca kaks kuud pärast eelpool tsiteeritud seaduse jõustumist selgitatakse, et käesoleva aasta algusest kehtestatud toetuse määrad on jõudnud kehtida lühikest aega, mistõttu ei pruugi praeguse muudatuse otsene mõju kuigi suur olla. Arvestades ebastabiilsust ühiskonnas ja sündimuse üldist vähenemist, on ilmselt tulevikus keeruline kindlaks teha, kas toetuse algsel kiirel suurenemisel või sellele järgnenud mõningasel vähenemisel on mingi mõju sündimusele. Ei saa olla aineliseltki võimalik, et ühe ja sama seaduseelnõu mõju demograafiale saab olla mõne kuu lõikes riigile oluline, ent siis ühtäkki üsna olematu. Samuti on ilmne, et seadusandja on perepoliitikat puudutavate eesmärkide seadmisel ja põhjendamisel olnud väga vastuoluline, kuivõrd kui veel 2022. aasta lõpus leiti, et perehüvitistega kaasnevate muudatuste mõju sündidele tuleb ja saab hinnata alles aastate pärast, siis vastuvõetud seaduse muudatuste puhul leitakse pelgalt paar kuud hiljem, et tegelikult on keeruline selgeks teha, kas ja millist mõju toetused sündimusele avaldanud oleksid. Ainus, mida säärastest hüplikest ja vastandlikest seaduseelnõudest, mis reguleerivad üht ja sama perepoliitika valdkonda üksnes paarikuise vahega, järeldada võib, on asjaolu, et parlament viib ellu selget poliitilist tahet, mil pole objektiivse, põhjendatud ja mõjuanalüüse reaalselt kaasava seadusloomega mitte midagi ühist. ELPL-i hinnangul on vastselt vastuvõetud seaduse mõjuanalüüside puudumine seda enam murettekitavam, et vastselt avaldas Statistikaamet teate Eesti rekordmadalast sündimusest3 , mis juba ise annab indikatsiooni sellest kui oluline on perehüvitiste seaduse mõju demograafiale. Seda kinnitab ka varasem, sh 2017. aastal kehtestatud lasterikka pere toetus, mis rahvastikuteaduse professor Allan Puur’i hinnangul on oluliselt mõjutanud kolmandate laste sündi riigis: „Lastetoetuse mõju näeb Eestis siis, kui võrrelda sündide arve enne ja pärast lasterikka pere toetuse suurendamist. Aastatel 2018–2021 oli kolmandaid ja järgnevaid sünde keskmiselt 25% võrra rohkem kui 2014–2016.“ Seega võib professori seisukohale tuginevalt järeldada, et mõju sündimusele 01.02.2023 vastuvõetud perehüvitiste seaduse muudatuste näol võiks eeldatavasti olla sama positiivne nagu kuus aastat tagasi ning teadlase seisukoht kinnitab sedagi, et perepoliitilised meetmed peavad olema järjepidevad, s.t et nende mõju saab hinnata alles aastate, mitte kuude lõikes. Rahvastikuteadlane prof. Puur on mh selgitanud sedagi, et seadusandja ei tohiks vastandada peredele osutatavaid teenuseid toetustega selgitades seda nõnda: „Toetuste ja teenuste vastandamine on ummiktee, sest neil on erinev roll. 2021. a Janna Bergsviki juhtimisel valminud ülevaade toob välja, et peretoetuste positiivset mõju sündimusele on leitud nelja erineva heaolurežiimiga riikidest. Tõsi, käsitletud uuringute põhjal ei saa teha järeldusi mõju pikaajalise püsivuse kohta, sest enamiku uuringute ajahorisont on olnud liiga lühike. Mis puudutab keskendumist teenuste arendamisele, siis on olnud juttu erivajadusega ja harvikhaigusi põdevate laste suuremast toetamisest. See on vajalik, kuid mõju sündimusele on ilmselt vaevumärgatav, sest vastavad rühmad on väikesed.“4 Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambula sätestab selle kõige olulisema ülesande – eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise läbi aegade. On ilmne, et peretoetused pole ainus viis, kuidas rahvastikupoliitikat kujundada ning sündimuse suurenemisele kaasa aidata, aga on siiski ilmne, et see on oluline ja tõhus meede, et toetada lasterikka pere toimevõimet, suunata pereplaneerimise otsuseid ning aidata kaasa lisasündidele nagu kinnitavad andmed kolmandate laste sündide tõusu kohta pärast 2017. aastal kehtestatud lasterikka pere toetust. Seega ei saa ELPL-i hinnangul nõustuda parlamendiga selles, et vastuvõetud seadusemuudatuste mõju pole suur või et seda poleks võimalik tulevikus hinnata. Rahvastikuteadlased, keda seaduseelnõu väljatöötamisse ei kaasatud ning kelle ekspertteadmistega ei ole arvestatud, seda ei kinnita, ehkki see olnuks mõjuanalüüsi objektiivseks teostamiseks selgesti vajalik. See omakorda kinnitab, et vastuvõetud seadusemuudatused on vastuolus põhiseadusega, s.t selle §-dega 10, 27 ja 28. Kuigi eelnõu seletuskirjas on sotsiaalministeerium jõudnud seisukohale, et kavandatavad muudatused ei riiva otsustavalt õiguskindluse ning perede õigustatud ootuse printsiipi, siis leiame, et antud olukorras on oluliseks määrajaks ka asjaolu, et perede heaolu parandavad muudatused said kõigi parlamendierakondade üksmeelse heakskiidu vaid paar kuud tagasi ehk vormistatud seaduseks ülisuure erakondade ülese kokkuleppena ning varasemalt puudub ühiskondlik kogemus, et sellised kokkulepped pärast valimisi tühistatakse. Seega on erakonnad ise ühiselt andnud 2023. aasta alguses kehtima hakanud perehüvitistele ülisuure garantii ja õiguskindluse. Sellest lahti ütlemine on riigi usaldusvääruse seisukohalt palju laiemate tagajärgedega kui lihtsalt perede majandusliku heaolu halvendamine. Teiseks on muudatustel väga suur ja laastav mõju Eesti lastega perede toimetulekule ja kindlustundele. Nende perede seas on majanduslikult suurepäraselt toimetulevaid, siis neid, kes pingutavad ja tulevad ots-otsaga kokku, aga paraku ka neid, kes nuputavad igal õhtul, kuidas hakkama saada, sest tegelikult ei jätku rahalisi võimalusi, et samaaegselt oleksid kõhud täis, huviringid makstud 3 Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne.

Loomulikult peab iga pere püüdma ennekõike ise hakkama saada, aga kiire hinnatõusu, maksude hüppelise suurenemise ja rekordmadala sündimuse taustal on elementaarne, et ka riik paneb oma õla alla. Isegi kui riik ei tee täiendavalt midagi lastega perede heaks, siis vähemalt ei võtaks riik ära midagi, millega pered on oma kuu- ja aastaeelarveid kokku pannes arvestanud. See puudutab ennekõike peretoetuseid ja tulumaksusoodustust, aga suures plaanis kõike, mis tekitab turvatunde, et riik peab oma varasemalt antud lubadusi ka poliitiliste tuulte muutudes. Eelnõu menetluse käigus on viidatud, et kõige olulisemad on perede vajaduspõhised toetused, samas aga ei ole seadusandja universaaltoetuse olulise vähendamisega koos lahendanud vajaduspõhiste toetuste paremat kättesaadavust peredele. Meie kui huvikaitseorganisatsiooni veendumus ja kogemus on, et lasterikka pere toetus on siiski üks paremini sihitatud universaalseid toetusi. Kolmandaks on muudatused tehtud kiirustades ja ilma igasuguse mõjuanalüüsita, millele viitasime ka pöördumise alguses. Kõnekas on, et sotsiaalkaitseminister edastas seaduse eelnõu kooskõlastusringile 17. aprillil 2023, s.o samal päeval, mil uue valitsuse vastsed ministrid ametisse nimetati ning jättis seda mõjutavatele huvigruppidele arvamuse avaldamiseks pelgalt 72 tundi. See ei ole huvigruppide sisuline kaasamine ega võimalda esitada sedavõrd ulatusliku mõjuga eelnõusse põhjalikult kaalutud ettepanekuid, veelgi vähem kaasata oma laiaulatuslikku kogukonda, kellest väga suurt osa saab eelnõu valusalt puudutama. Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutavad muudatused tervelt 1/3 kõikidest lastest kogu riigis. Siin väärib eraldi markeerimist taas prof. Puur’i selgitused sellest, kui olulist osa kogu ühiskonna, sh riigi jätkusuutlikust toimimisest, tagavad just lasterikkad pered: „Seda [ebavõrdsust ühiskonnas] aitas süvendada teavitus, mis rõhutas, et suuri hüvesid saavad kolme ja enama lapsega pered moodustavad vaid väikese osa (14%) alaealiste lastega peredest. Vähem jäi kõlama see, et neist peredest pärineb ligi 50% lastest. Lasterikaste perede panus ühiskonna kestlikkusse on seega palju suurem kui ülejäänutel. See on keskne põhjus, miks selliseid peresid rohkem toetada.“ Isegi kaasamiseks antud minimaalse aja jooksul laekunud huvigruppide ja rahvastikuteadlaste seisukohad mõistavad tehtavad seadusemuudatused üheselt hukka kui lastega perede kindlustunnet väga tugevalt halvendavad muudatused. Aprilli lõpus algatasime lasterikaste perede poolt allkirjade kogumise laste arvelt kärpimise vastu rahvaalgatus.ee keskkonnas. Kuu aja jooksul kogusime viimaste aastate rekordilised 23 748 allkirja, mis on väga tugev tahteväljendus Eesti lastega perede poolt. Meie liitu kuulub 3300 perekonda, seega ligi 24 000 allkirja andnud inimest näitab, et laste arvelt kärpimine ei tee muret ainult suurperedele. Meie initsiatiiv puudutab iga Eestis kasvavat last. Eesti Lasterikaste Perede Liit on veendunud, et kiired kärped, mille mõju pole ühelgi viisil analüüsitud, löövad valusalt suurt osa Eestis kasvavaid lapsi, nende emasid ja isasid ning järgnevate aastate sündimust. Eestile 1991. aastast kohalduv ÜRO Lapse õiguste konventsioon eeldab, et kõik otsused peavad lähtuma lapse parimatest huvidest. Olulise mahuga negatiivse rahvastikumõju risk ja selle realiseerumise tõenäosus on liiga suur, et saaks nõustuda seaduse välja kuulutamisega. Lugupeetud Eesti Vabariigi President, palume Teil mitte panna oma kätt alla seadusele, mis kärbib Eesti lastega pere heaolu. Riik ei tohi kokku hoida lastega perede ja Eesti tuleviku arvelt!”

Exit mobile version