Läti tõrjub vene keelt töökeskkonnast, Eestis toimub just vastupidine protsess

Eesti,
- Updated
©UU
Eesti ehitusplatsid rõkkavad vene keelest – töökeskkond on juba ammu slaavlaslik. Pilt on illustratiivne.

Eestis on isegi valitsusmeelne press kirjutanud sellest, kuidas mõnigi institutsioon või MTÜ soovitab anda ukrainlastele võimalusi töötada eesti keelt mitte osates – lätlased aga on just vastupidist poliitikat ajamas.

Eesti ehitusplatsid kõlavad vene keelest, ülemused räägivad lihttöölistega selles keeles, poodides on küllaga umbkeelseid teenindajaid – Eestis on see üha süvenev reaalsus, millega ei võidelda ja ei tehta enam isegi nägu, et eesti keelt kaitsta tahetaks.

Lätis on asjad teisiti – see riik hakkab piirama vene keele kasutamist töökeskkonnas. Läti kui ainsa riigikeele staatuse tugevdamise seaduseelnõu pälvis neljapäeval parlamendis esimesel lugemisel enamuse toetuse.

Lätis nagu Eestiski on üsna tavaline riigikeele ja vene keele topeltkasutus. Enamikku teeninduskeskustesse helistades tuleb teha valik, kas soovitakse suhelda läti või meil siis eesti keeles või vene keeles. Ka paljud reklaamid ja nüüd, enne parlamendivalimisi ka poliitikute ja nende programmide tutvustused üllitatakse kahes keeles.

Niisugune olukord nõuab läti keelele kui ainsale riigikeele rohkem kaitset ja on paljud vene keelt mitte oskavad lätlased pannud oma kodumaal keerulisse olukorda.

Igatahes plaanitakse keelata kolmandate riikide keelte kasutamine kõigis, ka eraomandis olevas teenindussektoris, netipankades, poes võivad ostja ja müüja siiski vene keeles suhelda ja ka pakendeil on vene keel endiselt lubatud.

Rohkem kui 50 töötajaga ettevõtted, kus nõutakse vähemalt viielt inimeselt kolmanda ehk siis vene keele oskust, peavad hakkama selle vajadust tööinspektsioonile põhjendama. Peagi on parlamendis lõpphääletusel täielik üleminek riigikeelsele õppele lasteaedades ja koolides.

Nagu näha, võtavad Läti võimud läti keele kaitset tõsiselt. Eesti aga on pärast Reformierakonna võimulepääsu täiesti venestumas ja üheks selle põhjuseks on välismaalaste seaduse muudatused, mis lubasid sisse tuua massiliselt odavtööjõudu endise Nõukogude Liidu maadest. Kontroll eesti keele kasutamise üle on Eestis mandumas. (ERR-UU)

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused