Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lüpsjaks soovinud mees mees põrkas proovipäeval kokku ebainimlike töötingimustega

-
28.07.2020
Urmo laudas proovipäeval
© Erakogu

Eesti lehmalautadesse otsitakse tikutulega taga lüpsjaid, eeldades, et parimad spetsialistid tulevad Ukrainast. Tegelikkus on see, et ei otsita töölisi, vaid orje, kes on nõus tegema tööd kaks vahetust ühe päevaga. 38aastane Urmo Pärnumaalt räägib oma loo sellest, kuidas tema – parimates aastates mees – proovipäeval käis ja pettuma pidi.

Ta on tööd teinud autojuhina, sõitnud läbi risti-põiki nii Skandinaavia kui ka Euroopas ning muidugi ka Eestis, viimased aastad taksojuhina

Ent autojuhi amet hakkas end ammendama. Kevadel sai kolitud Pulli külla ja seal sattus ta nägema juhuslikult kuulutust selle kohta, et augustist otsitakse lüpsjaid, palka pakuti 1200-1400 eurot, miinus maksud.

„Tekkis huvi, kuna pakutud palk enam-vähem ja hoopis midagi muud, et hea vaheldus ja üsna lähedal ka,“ rääkis Urmo.

Peagi helistatigi talle tagasi ja lepiti kohtumine kokku. Urmo: „Käisin siis kohal, natuke tutvustati tööd ja lauda juhataja võttis kontakti ja juba ülejärgmisel päeval helistas hommiku 9.30, et millal saaksin proovipäevale tulla. Läksin samal päeval.“

Mees läks pool tundi varem kohale, talle näidati asjad ette. Kohal oli ka üks eesti naine, kes on juba 43 aastat lüpsmisega tegelenud, ja üks ukraina naine.

„Eesti naine näitas mulle ära, mis tööd tuleb teha enne, kui karjakud kell 14 lehmi tooma hakkavad. Laudas pidi olema 730 lehma ja neid tuleb lüpsta kahekesi kaks korda päevas keskmiselt on aega 10-12minutit 16 lehma, lauta mahub lüpsiks korraga 32 lehma – aega pole sekunditki, et kas või vetsus või suitsul käia.“

Selle kümne minuti jooksul tuleb jälgida piima kvaliteeti, nisad puhtaks pesta, lüpsikud alla panna, vajadusel haigeid lehmi süstima, vahepeal sõnnikut rookima, pudeleid täitma, millega lehma nisasid puhastatakse jne.

„Õhtune lüps kestis kella 14st kuni kella 19ni ja kõik käis jooksujalu, sest lehmade arv on nii meeletu ja sellele eelneb vähemalt pooletunnine ettevalmistus ja peale seda koristus,“ kirjeldas Urmo, kes juba esimese hooga sai aru, et sellise tempoga ei ole võimalik kvaliteetselt lehma lüpsta, seega tehakse kogu töö ülejala, mistõttu kannatab ka kvaliteet ja kui sa oled juhuslikult suutnud haige lehma piima lasta ühisesse katlasse, siis on kogu laadung tuksis ja töötajalt võetakse see palgast maha.

Tööpäev algab laudas hommikul vara, et mitte öelda öösel – kell 3.30 pead olema juba laudas ja tegema ettevalmistusi. Lüps algab kell 4 ja kui kõik sujub, siis kell 10ks on läbi (hommikune lüps kestab tund aega rohkem, sest lehmadel on öö jooksul rohkem piima kogunenud). Pärast seda on veel pool tundi koristust.

Seega kell 10.30 saab lüpsja pausile ja 13.30 peab olema tagasi, siis jälle kõik otsast peale kuni õhtuni – kell 20 saad ehk laudast välja, et tulla hommikul 3.30 tagasi… Seda neli päeva järjest, millele järgneb kaks vaba päeva.

„Meele teeb kurvaks see, et telekas ja lehtedes muud ei räägita, kui seda, et eestlane ei viitsi tööd teha, aga vaadake, millised on töötingimused!“ rääkis Urmo, kes oleks heameelega ametit vahetanud, kuid nüüd peab tagasi reka rooli taha istuma, sest palk ja töötunnid sellise hullu uhamise eest ei ole kuidagi vastavuses.

UU