31.10.2019
M V Wool
Ehkki „Pealtnägija“ aegadest ja M.V. Wooli algsest kottimisest on möödunud juba enam kui kuu, ei vaibu peavoolumeedia verejanulised rünnakud selle puhtalt ajakirjandusliku keeristolmuga seoses süüdistatavate isikute ja institutsioonide vastu.
Viimasel ajal küll suundus teravik pigem maaeluministri Mart Järviku ja tema nõunike vastu ning „peapatune“ kalatehas on jäetud rahule. Argumendiks valed, nagu oleks minister valetanud.
Teisipäeval toimunud kalanduse ümarlaual maaeluministeeriumis tõdeti koostöö vajadust selgitamaks avalikkusele, mis tegelikult nende bakteritüvedega Eestis toimub ja mis on tegelikult suuresti ajakirjanduslik mull, et mitte öelda – sotsiaalpsühholoogiline diversioon. Tarbijakaitse teemaga on kogu ajakirjanduslikul hüsteerial olnud väga vähe pistmist.
Alles nüüd on ajakirjanduses ilmunud, kahjuks sisuturunduse rubriigis kalaliidu tellimusel teadlaste selgitused selle bakteri, tema erinevate tüvede ja võimaliku ohtlikkuse kohta. Nn. ajakirjandusvabadus ei võimalda ilmselt sama teemat ausalt ja iseseisvalt käsitleda.
Ümarlaual olid lisaks ministeeriumi spetsialistidele kohal Veterinaar- ja Toiduameti (VTA), Terviseameti, Kaupmeeste Liidu, Kalaliidu, M.V. Wooli jt. osapoolte, sealhulgas tarbijate esindajad. Seal sai teatavaks, et kõnealust listeeriatüve ST1247, mida peetakse 2014. aastal imiku hukkumise üheks põhjuseks, et seda pole aastal 2019 Eestist leitud.
Esimest korda oli seda esialgsetki leidu võimalik ohtlikuna välja selgitada alles 2019 märtsis saabunud Euroopa vastavate ametite raportite põhjal. Kahjuks VTA, nagu selle asejuht Olev Kalda teisipäeval kinnitas, ei hakatud sellest informeerima toonast maaeluministrit Tarmo Tamme. Pressiesindaja aga avaldas uudise, et leidudel pole midagi pistmist Eestiga.
Varem polnud listeeriabakteri leidude osas koostööd ka ministrite Ivari Padari ja Urmas Kruusega. Viimane on nüüd süüdistajate esireas, ehkki vabastas ametist meie teenekaima spetsialisti ja eelmise VTA juhi Ago Pärteli, süüdistades teda naeruväärselt seakatku puhangus.
Ajakirjanduses mingite uute süüdistuste otsimine eelkõige minister Järviku vastu aga jätkub. Isegi koalitsioonikaaslane justiitsminister, kes seisis viimse hingetõmbeni peaprokuröri Lavly Perlingu eest (miks küll?), otsustas hakata kolleeg Järvikut süüdistama lobitegemises M.V. Woolile ja lausa mõjuvõimuga kauplemises (!?).
Minister Järvik on ammu tõdenud, et tal puuduvad igasugused sidemed selle tehase ja perekond Vetevooluga, kellega ta tutvus alles millalgi kesksuvel, kui ajakirjanduses rullus lahti väide mingist kalaskandaalist Eestis.
M.V. Wool on aga üks suurimaid kalandusettevõtteid Eestis, kõige nüüdisaegsem, kõige usaldusväärsem, kõige hinnatum just oma rahvusliku päritolu tõttu. Loomulikult tuli eelkõige nendega konsulteerida, kui õhus olid jutud Eesti tööstuste võimalikest seostest mingi ohtliku listeeriatüvega. Muide, seni pole kinnitusi ka selle kohta, et VTA oleks sama intensiivselt tegelnud teiste, märksa kehvemal järjel olevate kalatööstuste süvauurimisega.
Nüüd aga ilmus sel nädalal Eesti Ekspressis peatoimetaja Erik Moora õudukas alapealkirjaga „Räpakas ja nõme pisivale võib ministri ametist viia, aga „õige“ minister võib valetada suurelt. Seda ei tohi lasta juhtuda! Kindlasti mitte võitluses listeeriaga.“
Edasi võime lugeda ilma igasuguse aluseta ja sõnavaralt absurdseid süüdistusi. Mundriau kaitseks, kui meenutada, et kogu diversioonile Eesti kalatööstuse ja kogu riigi maine vastu pani aluse just Eesti Ekspressi kirjutis septembris.
„Olemasolev info sunnib siiski küsima: kas Eestis võib tegutseda surmavabrik (MU – missugune rõve väljend?)? Sellele küsimusele pole võimalik hetkel vastata ei jaatavalt ega eitavalt. Aga küsimus on äärmiselt tõsine. Küsimusi leidub teisigi: kuidas, kus ja millal tappev ST1247 sündis? Miks teda ei avastatud juba aastal 2014? /—/ Millegipärast on osa Jüri Ratase valitsuse liikmeid (maaeluminister Mart Järvik, siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme) asunud ühemõtteliselt M.V. Woolile poliitilist katust (MU – ?) tegema. Nad nimetavad veterinaar- ja toiduameti poolt võimaliku surmavabriku suhtes tehtavat kontrolli ühe ettevõtte hävitamiseks. Nad nimetavad reaalse ohu kajastamist meedias alusetuks ja lubamatuks rünnakuks. Selline käitumine jääb täiesti arusaamatuks. Puuduvad andmed, et listeeriasse haigestuks ja sureks inimesed oma nahavärvi (näiteks mustanahalised), sotsiaalse staatuse (näiteks pagulased), seksuaalsete eelistuste (näiteks lesbid) või poliitiliste vaadete (näiteks sotsid) järgi. See ei tohiks olla parteiline küsimus. See on koht, kus riik peab täie otsustavusega sekkuma ja kaitsma oma kodanike tervist. Kas saame usaldada veterinaar- ja toiduametit, mida valdkonna minister avalikult ründab ja vaikima sunnib? Keegi kuskil teab, mis ja miks bakter ST1247 ümber tegelikult toimub. See inimene peaks suu lahti tegema, sest kuni tõe selgumiseni võivad paljud elud olla endiselt ohus.“
Tsiteerisin kogu seda laimu, sest vaevalt on laial avalikkusel raha Eesti Ekspressi osta. Miks pole peatoimetaja pöördunud kompetentsete isikute poole, selgitamaks välja tegelikku olukorda ja isegi elementaarseid asjaolusid tegelike proovide ja listeeria piirmäärade kohta? Tegelike „ohvrite“ hulka ja surmapõhjuseid, mis olid ehk seotud listerioosi põdemisega, kuid polnud kahtlemata ainsad surma põhjused? Listeeriabakteri muteerumise tingimusi ei püütagi lahata, sest nagu Terviseameti esindaja teisipäevalgi ümarlaual kinnitas, on vähe tõenäoline selle muteerumine tehases endas, pigem tooraines ja transpordiahelas? Teatavasti on M.V.Wool vähemasti 5 aastat kasutanud toodete valmistamiseks Põhjamaades – Norras ja Taanis – kasvatatud lõhelisi.
Neljapäevases Maalehes on minister Järvik andnud põhjaliku ülevaate kogu listeeria ümber üles keerutatud tormi kohta. Selle intervjuu alustuseks ütleb ta: „Meie toit, mis on poodides, on selgelt ohutu.“
Samal ajal ilmneb Maalehe pikemast usutlusest ka see, et minister Järvik on vaevelnud listeeriabakteriga võitlemise küsimuses pidevalt infopuuduses. Järviku sõnutsi VTA ei näita talle oma laborianalüüse, saadab küsimustele üldsõnalisi vastuseid. Vahepeal läks ministri lauasahtlist kaotsi ka VTA õige e-posti aadress, mis tingis juulis tema nõuniku poolt välja saadetud kirja kadumise interneti avarustes, enne kui 17 päeva hiljem selgus, et VTA polnud väidetavalt seda järelepärimist kätte saanudki.
“Selgelt võiks info hulk olla suurem kui see, mida ma saan,” nendib maaeluminister. Jättes nüüd kõrvale soovi kedagi enam süüdistada, tuleb just minister Järvikut tunnustada selle eest, et esimese maaeluministrina asus ta tegelema listeeria probleemiga ning loodab, et koostöös kõigi osapooltega saab vältida massiivset kahju, mida nii Eesti toidule kui riigi mainele võib järgneda selle ažiotaaži jätkumisel.
Ja mitte ainult majanduslike kahjude pärast, vaid ka seetõttu, et väheneb tervisliku kala tarbimine. Sest nagu 26. oktoobri Kuku raadio saates „Keskpäevatund“ ütles saatejuht, kogenud ajakirjanik ja ülikooli õppejõud Priit Hõbemägi, et selle ajakirjandusliku skandaali tõttu on ta loobunud igasuguse kala ostmisest. Võiks minna siis nüüd vahepeal ka kaalu peale!
Mart Ummelas
Maaeluministri nõunik