Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Maarja Kangro edastas Postimehe kaudu vihaõhutusliku loomeinimeste seltskonna sõnumi

-
11.04.2019
Maarja Kangro andis edasi tigedike arvamuse.
© Ilmar saabas/Ekspress Meedia

Kirjanik Maarja Kangro on on Vilja Kiisleri utsitatud saate järel oma vitsad loomeinimestelt juba kätte saanud, kuid tema enda retoorikat maksab siiski üle korrata.

Kõigepealt annab Kangro kõvasti pihta EKRE retoorikale, kuid ei häbene ise kasutamast sõnu: “On muidugi võimalik, et võimuahnele Jüri Ratasele kasvavad sarved ja saba ja ta hakkab rääkima sama juttu…” Proua, kas te mitte ise samale tasemele ei lange – kirjanik peaks ometi teadma, milline on mittevihaõhutuslik retoorika! Juba sõna “võimuahne” on agressiivne sõnakasutus kellegi kohta. Tere tulemast vihaõhutajate perre, Maarja Kangro!

“Populistid leiavad, et need, kes nendega ei nõustu, ei kuulu rahva hulka,” räägib Kangro. EKRE pole paraku väitnudki, et ta esindab kogu rahvast – tema taga on peamiselt rahvusmeelsed eestlased. Sotse, marufeministe, multikultuurlasi, kes jagaks Eesti võõrastele laiali, EKRE mõistagi ei esinda. Inimene, kes väidab, et ka Nigeeriast tulnud neeger võib olla eestlane, heidab ennast ise omal väärastunud moel, ka ilma rahvuskonservatiivideta, eesti rahva hulgast välja.

Muidugi võtab Kangro ette “natsimärgi” tegemise, loetledes üles terve rea EKRE inimesi, kes on seda näidanud. Aga sama märki kasutas muide ka reformierakondlane Aivar Sõerd Kanal 2 saates “Reporter”, ning kui veidigi guugeldada, leiab sama märki tegevat nii mustanahalisi kui ka paljusid vasakliberaalseid maailmaliidreid. Ja kogu see OK-märgi seostamine paremäärmuslastega algas ju tegelikult nendepoolse pisiprovokatsioonina – teatud inimesed tahtsid vaadata, kui ruttu kõige tavalisem märk paremäärmuslusega seostatakse. Ja nii tehtigi rõõmumärgist natsimärk.

Kuna Kangro on saanud vastukaja, et tema jutud ei peegelda kõigi loomeinimeste seisukohti, on ta andnud tagasikäigu, tunnistades, et on ka neid, kes EKRE-t toetavad, ja neid, kes ei taha kummalegi poolele barrikaadi minna. Muide, seda viimast varianti kasutavad paljud kultuuriinimesed, kelle fännide seas on mõlema leeri esindajaid – nad lihtsalt hoiduvad poliitikas seisukohta võtmast, et oma austajaid mitte kaotada, olgu need mistahes poolel. Nii on näiteks teinud Alen Veziko. Samas on terve rida multikultitoetajaid (Evelin Võigemast, Peeter Oja, Märt Avandi jt) seetõttu oma rahvusmeelsetest fännidest ilma jäänud.

Huvitav ongi Postimehe loo konstanteering: “Kangro möönab, et «kultuuriinimeste» seas on neid, keda koalitsioon ei rõõmusta, ent kes taluvad EKRE retoorikat siiski paremini kui ähvardavat «õiguslaste» maailma.” Tõepoolest, kui palju on neid loomeinimesi, keda häirib geiagenda tungimine kultuuri, ebanormaalsuste muutmine normaalsusteks, multikultuursuse sissetung rahvuskultuuridesse ja nii edasi? Näiteks EKA kuulutas ju, et haakrist, juhul kui see on suunatud EKRE vastu, on kunst! On väga tõenäoline, et paljusid kunstiinimesi vihastabki hoopis rohkem “õiguslaste” maailma pealetung, aga ju nad ei tõtta seda kuulutama, nagu sallivuslased eesotsas Kangroga.

Päris omapärane on Kangro avaldatud lootus, et valitsusse pääs lagundab rahvuskonservatiivse erakonna. No lootke aga!

Ja muidugi näitab Kangro oma täielikku poliitilist võhiklikkust üles väitega, nagu võiks Jüri Ratasest saada Eesti Viktor Orban. Viimane valitseb oma Fidesziga siiski rahva toel enamusparteina, praegune kolme erakonna koalitsioon aga on kokku pandud üsnagi erinevatest poliitilistest jõududest, ja siit ainuliidrit esile ei kerki – nagu seda polnud ka Ratase valitsuses Isamaa ja sotsidega.

Üldiselt aga võiks Maarja Kangrot pigem tänada – tema esinemine näitas, et osa loomeinimestest pole EKRE vastu mitte reaalsetel põhjustel, vaid peavoolu käivitatud rahvusluse demoniseerimise tagajärjel saadud ajukahjustusest. Masendav aga on kirjaniku lahmimine koos raevupurskega, mida ta üritab kunstiinimeste häälena kujutada.

Siia juurde üks kommentaar Tõnu Lehtlalt: “Huvitav! Kui 30 aasta eest olid kunstnikud ja kirjanikud esimesed, kes eestlust lämmatavaid internatse siunasid, siis nüüd tundub olevat kõik vastupidi. Sotsialistlik internatsionalism ja kosmopolitism võidutsevad ja selle eestvedajaks on jälle loomeintelligents. Võiks mõelda ikka kaugemale, kuhu rahvusi mahasuruv liberaalne maailmakord välja võib viia. Head mõtlemist, loometöötajad!”

Allikas: Postimees