Maksumaksjate Liidu tellitud uuring kinnitas EKRE seisukohti aktsiisialanduste ja piirikaubanduse kohta

Läti alkorallit saab tagasi pöörata, nagu väidab ka EKRE.

Üha rohkem saavad kinnitust nii EKRE varasemad seisukohad kui ka majandusprogramm, mis näevad ette aktsiiside alandamist tasemele, kus Lätis käimine ei tasu ennast ära.

Maksumaksjate Liidu tellimusel konsultatsioonifirma KPMG poolt koostatud analüüsi kohaselt on Läti-suunalist piirikaubandust võimalik edukalt tagasi pöörata koos 100 miljoni eurose positiivse mõjuga Eesti eelarvetulule, alandades selleks 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid, vahendab BNS.

“Algul eitamistaktika valinud poliitikud on praeguseks eelarvetulude mitmekümnete miljonite eurode alalaekumise valguses küll oma eksimust möönnud, kuid väidavad, et piirikaubandust enam kaotada ei saa,” ütles Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis pressiteate vahendusel. “Kuna algselt võimatuks peetud piirikaubandus võttis tänased mastaabid sisuliselt kolme kuuga, küsisime ekspertidelt – kas tõesti on maksuraha liikumine Lätti tagasipöördumatu või annab tehtut siiski ka parandada.”

Lehise sõnul ennustas liit juba 2015. aastal, et drastiliste maksutõusudega luuakse kasvupinnas suuremahulisele piirikaubandusele ja see omakorda lööb valusalt eelarvetuludele.

PMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele, ja seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.

“Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks,” ütles KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere. “Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot.”

Tarbijate ostueelistuste ja -motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar Emor augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest. Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad.

Lasse Lehise sõnul osutab KPMG analüüs, et nii nagu riik suutis maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada, tuues aktsiisimäärad mõistlikule tasemele.

“Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist,” ütles Lehis.

Kommentaarid