21.05.2019
Kui kokku said “Rahvusriigi ohtlik düstoopia” ja “Suveräänsus kui tühine detail”.
Meedia teatab suure suuga europarlamendi valimiste favoriidist Marina Kaljurannast, kuid sotside üldtaust ei tule nende esikandidaadiga kaasa.
Postimees kirjutas esmaspäeval: “Isikuti oli kindlalt kõige populaarsem kandidaat sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, kellele lubab Euroopa Parlamendi valimistel oma hääle anda 18 protsenti.”
Teisipäeval aga kirjutab ERR: “Marina Kaljuranna kõrge toetus europarlamendi valimistel ei oma märkimisväärset mõju Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetusnumbritele riigikogu valimiste küsitluses. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle sotsiaaldemokraatidele 10 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.”
Seega tundub, et Eesti valija lähtub sotside kui erakonna puhul maailmavaatest, Kaljuranna puhul aga tema isikust. Euroopa Parlamendis aga ei hakka seadusi tegema ja vastu võtma mitte “tore” Kaljurand, vaid sotside fraktsioon, millelt on pärit suur osa EP rahvusriikide-vastaseid algatusi.
Sotside EP fraktsiooni eesotsas on Frans Timmermans, kes peab islamit Euroopa osaks ja on lubanud Aafrika Euroopasse üle tuua. Marina Kaljurand aga hääletab just nii, nagu Euroopa Komisjoni presidendiks pürgiv Timmermans ette ütleb. Tema tuules EP-sse purjetav provokaator Indrek Tarand aga on Eesti kontekstis ilmselge kahjur.
Kahjuks lähtub Eesti valija endiselt “toreda tädi” uskumusest, vaatamata üldsegi sellele, mida eurosaadikud Strasbourgi tegema lähevad. Paljud on unustanud selle, kuidas 2015. aasta septembris selgitas proua Kaljurand ETV saates “Foorum”, et Euroopa Liidu plaanide teostamisel ei tohi takerduda niisugustesse detailiküsimustesse nagu küsimus, kas Eestil säilib immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise õigus või mitte. “Mida Marina Kaljurand sisuliselt selgitab, on ju see, et me ei tohiks takerduda niisugustesse detailidesse, nagu küsimus sellest, kas me üldse tahame iseseisev riik olla või mitte,” kommenteeris toona Varro Vooglaid.
Marina Kaljurand hakkabki ilmselt ka Euroopa Parlamendi “mittetakerduma” nii tühisesse asjasse, nagu riigi suveräänsus, sest Aafrika tahab hõlpelu ja islam kanda kinnitada.
EKRE saadikute puhul on üks kindel: nemad lähevad võitlema rahvusriikide EL-i ja Eesti suveräänsuse eest rahvusvahelistes organisatsioonides.