Mart Helme algatatud politsei ja piirivalve reservüksuste loomine jõudis järgmisse etappi

Eesti,
©Uued Uudised
Siseminister Mart Helme kagupiiril.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette politsei ja piirivalve kriisireservi loomise.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette politsei ja piirivalve vabatahtliku kriisireservi loomise.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Politsei ja piirivalve kriisireservi hakkaksid kuuluma kriisireservi abipolitseinikud ja koosseisuvälised politseiametnikud,” ütles siseminister Mart Helme. “Kriisireservi mehitamine vabatahtlikega võimaldab kriisi ajal eelneva kokkuleppe alusel kaasata senisest tõhusamini abipolitseinikke.”

Helme sõnul on Eestis praegu umbes 1100 abipolitseinikku, neist ligi 450 olid kaasatud ka eriolukorra lahendamisse. “Abipolitseinike kaasamisega kriisireservi mitmekesistame siseturvalisuse vabatahtlike kaasalöömise võimalusi veelgi,” lisas siseminister.

“Kriisireservis abipolitseinikuna osalemine saab loomulikult olema vabatahtlikult võetud kohustus ning inimese kriisiolukorras kaasamise otsustab vastavalt tema varasemale väljaõppele ja kriisi olemusele politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor.”

Eelnõu kohaselt peab politsei ja piirivalve kriisireservi valitud inimene läbima abipolitseiniku või politseiniku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe suunaga piirivalvele, objektikaitsele või massiohjele. „Baasõppe osas plaanime võimaldada ka erisusi, näiteks saab kasutada varasemat õpi- ja töökogemust,” ütles korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre ning lisaks, et üks kord kalendriaastas tuleb läbida ka täiendusõpe.

Seadusemuudatusega tugevdatakse ka abipolitseinike kriisiajal kaasamist ja nende sotsiaalseid garantiisid.

“Oleme võtnud arvesse 2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajaloolist kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida võivat vajadust abipolitseinikke kiirendatud korras juurde värvata,” ütles Veldre. “Seadusemuudatus võimaldab politseil hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või muu sellise täiendava koormuse olukorras avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid täita.”

Veldre sõnul oleks abipolitseinikel väljaõppes osalemise ajaks võimalik saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul ning eelnõu kohaselt võidakse teatud juhtudel maksta kriisireservis olevale isikule lisapuhkuse eest toetust, mille aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine palk.

Lisaks võimaldab eelnõu abipolitseinikele, kes osalevad kriisi ajal teatud ülesannete, näiteks riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse, massilise korratuse ärahoidmine või lõpetamine, kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust põhitööandja juures ning politsei- ja piirivalveamet maksaks abipolitseinikule selle aja eest toetust korvamaks saamata jäävat sissetulekut ja ennetamaks toimetulekuraskusi.

Lisaks võrdsustataks abipolitseiniku hukkumise või vigastuse hüvitised politseiametnike ja teiste vabatahtlike samasuguste hüvitistega.

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks kaitseministeeriumile, rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja Eesti abipolitseinike kogule.

One commentOn Mart Helme algatatud politsei ja piirivalve reservüksuste loomine jõudis järgmisse etappi

  • Avatar

    Milleks meile siis sõjavägi kapo,kaitseliit,politsei ja piirivalve kui on veel reservi vaja? Kas need jõustruktuurid on siis ebalojaalsed või välja õpetamata? Imelik on see elu ikka lollidemaal.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused