Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme: Eesti surve Indias vangistatud laevakaitsjate vabastamiseks on olnud sääsepirin

-
06.12.2016
Laadime sisu...

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme leiab, et Eesti poliitikute ja ametnike tegevus Indias kolm aastat tagasi vahistatud laevakaitsjate vabastamisel on olnud ebapiisav.

Laevakaitsjate olukorda puudutavale konservatiivide arupärimisele Riigikogu ees vastanud välisminister Sven Mikser ütles, et laevakaitsjad on esitanud süüdimõistmise kohta edasikaebuse ning Eesti riik ei saavat ega tohtivat kohtupidamisse Indias sekkuda. „Kindlasti mingisuguseid kuupäevalisi lubadusi ma ei saa ega tohi teile anda, sest hetkel on laevakaitsjate advokaadid esitanud edasikaebuse, mida menetletakse,“ ütles Mikser.

Mart Helme meenutas, et eelmine välisminister Marina Kaljurand oli laevakaitsjate küsimuses äärmiselt optimistlik ning arvas, et mehed õnnestub lähiajal koju tuua. Kaljurand lubas kõikvõimalikku koostööd ja abi nii omastele kui ka laevakaitsjatele, ent nüüdseks on vahistamisest möödunud juba kolm aastat.

„Mul on jäänud kõrvaltvaatajana mulje, et need olid suhteliselt katteta lubadused. Me kõik teame, et oma kodanike kaitsmine, ükskõik mis olukorda need kodanikud on sattunud, on iga riigi mitte ainult juriidiline, vaid ka moraalne kohustus. Mind hämmastab see, et me ei ole leidnud ressurssi, et olla diplomaatiliselt kohal ja jälgida, et meie meeste inim- ja kodanikuõigused oleksid sajaprotsendiliselt tagatud. Et oleks kindel, et nende õiguskulud oleksid garanteeritud; et me anname neile sihtotstarbelist rahalist toetust,“ kõneles Helme.

„Mulle tundub kummaline hoiak, et me ei saa sekkuda kohtupidamisse ja seetõttu me ei saa midagi teha. Jah, põhimõtteliselt on see õigusriigi põhimõtetele tuginedes õige, aga me teame väga hästi, et on olemas nii poliitilise kui ka diplomaatilise surve eri variandid. Mulle tundub, et meie diplomaatiline ja poliitiline surve on olnud pigem selline sääsepirin. Me ei ole väga jõuliselt kasutanud ei neid instrumente, mis oleksid põhimõtteliselt võimalikud Euroopa Liidu raames, ega ka neid instrumente, mis oleksid võimalikud koordineeritud tegevuseks, eelkõige Suurbritannia ja Ukraina riigi kaasabil.“

UU

Foto: Scanpix