11.09.2018
Mart Helme
Ilmselt muutub iga päevaga üha päevakohasemaks tõdemus: rahvuskonservatiivide suust pead sa tõde kuulma!
Teisipäevasel istungil oli päevakorral Riigikogu otsuse “Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine” eelnõu esimene lugemine.
Arutelu lõpus pidas EKRE saadik ja erakonna esimees Mart Helme talle omaselt tulise kõne, mille Uued uudised ka edastavad.
“Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Siin on täna teemaks võetud selle eelnõu mittevastavus Eestis kehtivale seadusandlusele. Muuhulgas on kõlanud ka süüdistus, et kehtib süütuse presumptsioon ja seetõttu ei saa kedagi hukka mõista. Ma ütleksin selle kohta kaks märkust.
Esiteks, ühiskonnas ei kehti kuriteo varjamise presumptsiooni — sellist asja ei ole. Teiseks, kui kuningas Saalomon oleks olnud jurist, siis ta ei oleks kuningas Saalomonina kuulsaks saanud. Sellel eelnõul on eelkõige moraalne dimensioon, mida see esitab. See eelnõu tahab mitte niipalju õigust, kuivõrd õiglust jalule seada. Ja see moraalne dimensioon on omandanud tänases päevas kordades suurema tähtsuse ja tähenduse, kui see oli võib-olla 10–15 aastat tagasi.
Vaadake, mis on juhtunud Eesti Vabariigiga. Me oleme vajunud moraalse vastutamatuse sohu, kus meil on lõppkokkuvõttes selgusetu, kas 10 miljonit dollarit pandi pihta või ei, sest meil on JOKK-kohtuotsus. Meil on selgusetu, kes pani pihta, aga see on selge, et pandi pihta 32 miljonit dollarit VEB Fondi raha — see raha võeti ju välja, see raha läks ju kellelegi, väljavõtja ei viinud ju seda raha kuskile sohu ja ei uputanud laukasse ära. See on ju päevaselge, et see raha virutati ära! Lugege Toomas Kümmeli raamatut VEB Fondist, seal on ka kõik nimed ära toodud. Ka dokumendid on ära toodud, rahade liikumine on ära näidatud, aga kuhu ta lõpuks jõudis, vaat seda ei tea — aga kuskile ta jõudis! Ma ei usu, et arheoloogid kunagi avastavad mingi amfora seest 32 miljonit dollarit — ma millegipärast seda ei usu.
Ja nüüd, tänasel päeval me näeme, kuidas Danske panga skandaal veereb ja paisub nagu lumepall. Oli juttu 7–8 miljardist, mis on ka ju suur raha, siis oli 30 miljardist juttu, mis on juba väga suur raha, ja nüüd on juba jõutud 150 miljardini. See on 15 Eesti riigieelarve maht —15 aastat Eesti riigi eelarvet on Danske pangast praegustel andmetel läbi pestud. See on nii suur raha, et siin piisab kõigile määrimiseks, ülesostmiseks, suu kinni toppimiseks, kellele sada tuhat, kellele miljonikene. See on saiaraha, peenraha selle hiiglasliku raha kõrval.
Nüüd ma ütlen midagi, mis on kõige murettekitavam — me näeme, et ühe Eestis pikalt võimul olnud võimuerakonna näpujäljed on kõigi nende asjade peal. Ja iga kord, kui need teemad kergituvad, alustab see erakond eelkõige juriidilisi ponnistusi, et need asjad uuesti kalevi alla pühkida. See asi peab lõppema, sest kui see asi ei lõpe, siis Eesti riigis moraalset tervenemist ei tule. Palun andke endale sellest aru! Moraalset tervenemist ei tule, vastutamatus, varastamine, pihtapanemine, valetamine, võltsimine, dokumentide varjamine, salastamine – kõik see jätkub. Ja see Eesti riik, ütlen ma teile, ei jää püsima! Ükski riik, mis püsib valel, ei jää püsima. Sellepärast on see eelnõu oluline, sellepärast on meie erakond samuti mõnede liikmete näol sellele allkirja andnud. Juriidilised hookuspookused on teisejärgulised. Aitäh!”