Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme: “Kaitsevägi ja kaitseliit tegelevad sõjalise riigikaitsega. Politsei ja piirivalve tegelevad siseriikliku turvalisuse tagamisega.”

-
17.07.2020
Mart Helme

Siseministeerium on saatnud esimesele kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse – selle järgi saaks PPA peadirektor vajadusel kokku kutsuda kriisireservi. Siseminister Mart Helme (EKRE) rääkis tänasel pressikonverentsil uuest kriisiüksusest lähemalt.

Mart Helme avaldas headmeelt, et see teema on fookusesse tõusnud, kuid ta rõhutas veelkord, et ta pole kusagil Kaitseliitu kritiseerinud ega vastandanud, nagu meedia seda näidata on soovinud.

„Ministeeriumitel on oma vastutusalad. Vastutusala raames tuleb meil tagada ülesannete täitmine, mis on valitsuse otsustega kirja pandud. Siseministeeriumi vastutusalas on siseturvalisuse tagamine, mis liigitub riigikaitse ja põhiseadusliku korra püsimise raamidesse. Kahetsusväärne, kui kogu selles raamistuses püütakse mingeid segmente lõigata ja asju vastandada ja eristada. või poliitilise moonutuse nurga alt näidata,“ lausus Helme.

Helme: „Tugevdame, mitte ei nõrgenda riigikaitset. Kaitsevägi ja kaitseliit tegelevad sõjalise riigikaitsega. Politsei ja piirivalve tegelevad siseriikliku turvalisuse tagamisega. Need ülesanded moodustavad ühe terviku. Need ei tähenda, et üks saaks täita teise ülesandeid.“

Minister rõhutas, et absoluutselt ei pea paika jutt, nagu ta oleks Kaitseliitu halvustanud, ta juhtis vaid tähelepanu väga lihtsale asjale – neil pole piisavalt varustust siseturvalisuse jaoks. „Ma ei ole halvustanud. Vastupidi, me kõik oleme näinud, kui asendamatud ja tublid nad on olnud erinevates olukordades. Mul ei ole siin teistsugust arvamust. Katsed neid mulle omistada on pahatahtlikud,“ lisas ta

Helme: “Kriisireservi on vaja, sest näeme, et Eestis on palju inimesi, kes oma erinevates tegevustes tegelikult kattuvad. Kui meil on 1100 abipolitseinikku, siis umbes 450 neist on samal ajal ka kaitseliitlased. Seega sõjaolukorras või mobilisatsiooni korral lähevad need inimesed ära ja 1100 abipolitseinikust jääb järele natuke üle poole. Tahame ette valmistada veel 1200 abipolitseinikku nelja aastaga.”