Mart Helme: kohtuprotsess ise ongi Eestis karistus ja mida pikem, seda karmim karistus

Eesti,
Riigiprokuratuur
©Scanpix

Neljapäeval toimus Riigikogus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (551 SE) esimene lugemine, mille sügavamaks arutluste sisuks olid menetlemiste liiga pikad tähtajad ja nende lühendamine, võimalused kohtuprotsesse kallutada ja prokuratuuri omavoli.

“Meil on olemas protsesse, mis venivad lubamatult kaua, aastaid. Kusjuures nende kriminaalasjade menetlus eeluurimise korras on meil sisuliselt muutunud omaette karistuseks. Inimene on karistatud ammu enne kohut, küll ajakirjanduses, küll tööandjate, küll ei tea kelle poolt,” nentis ettekandega esinenud Igor Gräzin. “Mitmel korral on nii põhiseadus- ja õiguskomisjon kui ka juriidiline üldsus arutanud seda küsimust, et Eesti Vabariigi kriminaalmenetlusõigus on kaugel täiuslikkusest. See menetlus töötab, aga tegelikult tänase seisuga vajaks kohtupidamise viis tegelikult küllaltki kapitaalset reformi. On olnud seisukohti, eeskätt advokaatide ringkondadest, et tegelikult tuleks kriminaalmenetlusseadus otsast lõpuni ümber kirjutada.”

Igor Gräzin rõhutas, et kui prokuratuur on uhke selle üle, kui süüdimõistmise protsent on 95, siis tegelikult näitab see nende äärmiselt madalat töökvaliteeti. “Prokuratuuri ülesanne on jälgida, et oleksid kogutud ka kõik õigeksmõistvad tõendid. Prokuratuuri töö kvaliteet ei ole nuhtlemine, kättemaks ja repressioon, kvaliteet on õige otsus. Prokuratuur teenib riiki ja õiglust ning lihtsalt statistilise tõenäosuse järgi peaks õigeksmõistvate otsuste protsent olema oluliselt suurem. Kui prokuratuur saadab korralikult uuritud asja kohtusse ja kohus mõistab inimese õigeks, siis on see prokuratuuri töö kõrge kvaliteedi tunnus,” lisas ta.

Läbiotsimine käib meedia juuresolekul

Kui jutt läks niinimetatud süvariigi tegevusele, võtsid sõna ka EKRE saadikud Martin Helme ja Mart Helme. “Meil toimuvad teatud läbiotsimised ja arreteerimised kaamerate saatel. Ajakirjandus on eelnevalt saanud informatsiooni, tormab kohale, teeb reportaaže, püüab õnnetuid inimesi intervjueerida, kes on niigi šokis sellest, et tulevad mustad autod maskides meestega. See on minu arvates riigireetmine, sest nii need institutsioonid, kellele on ette nähtud põhiseadusliku korra kaitsmine, ei tohiks toimetada. On täiesti ilmselge, et informatsioon eelseisvast on tulnud ainult nendest allikatest,” rääkis Martin Helme. “Kuni kohtu poolt süüdimõistmiseni on inimestel süütuse presumptsioon ja neid tuleb ka kaitsta riigivõimu omavoli eest. Meil Eestis siiski protsess kipubki olema karistus. Ja me ei räägi siin kellegi suukorvistamisest, sest prokuratuur ei ole põhiseaduslik institutsioon, vaid üks riigiasutus. Ja kui teda üldse ei kontrollita, siis kust nende legitiimsus tuleb?”

Mart Helme nentis, et Eesti ei ole õigusriik, sest siin kasutatakse täiesti selgelt õiguskaitseorganeid poliitilise instrumendina. “Toome Edgar Savisaare näite. See on selgelt poliitiline protsess, kus protsess ise ongi karistus, ja mida pikem, seda karmim karistus. Toome veel näiteks pronksiöö, kus lubati viis aastat vanglakaristust kõikidele märatsejatele ja pärast Eesti riik maksis neist paljudele veel kahjutasu. Aitäh, et te Tallinna kesklinna puruks peksite! Eesti riik on suuremeelne, andestas teile ja maksab teile valuraha! Kui see ei ole poliitilise otsuse elluviimine kohtute kaudu, siis mis see veel on?” küsis EKRE esimees.

Kallutatust on näha repressioonidest

Helme sõnul on Eestis õiguskaitseorganid teatud puhkudel selgelt politiseeritud ja neid kasutatakse instrumendina teatud poliitilise liini elluviimiseks. “Võtame pronksmehe mahavõtmisele eelneva. Minu poeg Martin viis pronksmehele okaspärja kaela. Mida tegi kapo sel ajal? Püüdis kõigiti takistada nende aktivistide tegevust. Võeti kinni Jüri Estam, koristati ära inimesed, kes läksid Eesti lipuga Eesti pealinnas demonstreerima. Kas see on õigusriik? Patrioodid paneme kinni, patrioote kuulame pealt. Takistame rahvuslike jõudude tegevust kõigi võimalike vahenditega. Eitame süvariigi olemasolu ja sekkumist poliitikasse. See on ju kõik naeruväärne. Õigusriigis seda ei ole,” seletas Helme.

Mart Helme nimetas äärmiselt kõnekaks seda, kuidas paljud kukkusid kiljuma, kui ta mainis, et õigusriik on ohus ja süvariik sekkub poliitikasse. “Ma teen ainult ühe deduktiivse järelduse: need olid need, kes said haiget. Need, kes teenivad süvariiki. Kui keegi püüab öelda, et süvariiki pole, sest demokraatlikus riigi pole see võimalik, siis vaadake, mis toimub Ameerika Ühendriikides. See on ju mustvalgel selgeks tehtud, kuidas Obama administratsioon algatas otsitud ettekäänete alusel jälitustegevuse, et pealt kuulata poliitilisi konkurente ja takistada nende võimulesaamist. Ärge tulge rääkima, et vasallriigis Eestis midagi taolist ei ole. Kõik need argumendid, mida tõi õiguskomisjoni esimees (Jaanus Karilaid — toim.), on ju süvariigipoolsed argumendid, et nende tegevust ei takistataks. Ja siin ongi probleem. Ja selle probleemiga tegeleb see eelnõu.”

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused