Mart Helme Narvas: “Halli passi omanikud peaks otsustama ära, mis riigi kodanikud nad olla tahavad”

Eesti,
- Updated
MART HELME NARVAS

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme andis täna Narvas pressikonverentsi, kus küsiti muu hulgas, kuidas suhtub EKRE venelastest liikmetesse. Mart Helme vastas, et EKRE-s on kohta kõikidele Eesti kodanikele, kes nõustuvad EKRE programmiga – see tähendab üldjuhul konservatiivse meelelaadiga inimesi.

„Me ei jaga kodanikke rahvusliku kuuluvuse alusel. Kuna oleme ise rahvuslik erakond, siis oskame hinnata kõigi inimeste loomulikku lojaalsust oma rahvuslikule identiteedile. Ida-Viru on iidne Eesti ala, aga Peipsi ääres on aastasadu elanud vene vähemus, kes on lojaalne Eestile, peab Eestit oma kodumaaks, samas säilitades omaenda kultuurilise identiteedi venelasena,“ lausus Mart Helme.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Sealseid ajakirjanikke huvitas, et miks ei võiks saada kohalike omavalitsuste valimistel osaleda halli passi omanikud, keda on Ida-Virumaal väga palju.

„Meie arvates peaksid halli passi omanikud otsustama ära, mis riigi kodanikud nad olla tahavad,“ vastas Helme. „Need inimesed on siin sündinud ja kasvanud. Nad võiksid olla Eesti kodanikud, mis annab neile valimisõiguse nii kohalikul kui ka parlamendi tasandil.“

Ta lisas, et valitsuses olles ajas EKRE sellist poliitikat ja tegi selliseid rahaeraldusi, mis laiendas võimalusi keele ja kodakondsuseksamite tegemiseks, samuti suurendati koolitusvõimalusi ja selle rahastust. „Meile on väga oluline, et Eesti oleks riik, kus kõik oskavad eesti keelt ja kõikjal saab rääkida eesti keeles. Eestis on sellest küll 30 aastat räägitud, kuid varasemad valitsused pole selle nimel kuigi palju pingutanud, see on jätnud ka mitte-eestlastele mulje, et keeleoskus polegi väga oluline. Eestis on igal inimesel rohkem võimalusi ja parem äraelamine, kui ta oskab riigikeelt.“

Küsimusele, mis puudutas EKRE liikmete teravaid või solvavaid väljaütlemisi venelaste aadressil, vastas EKRE aseesimees, et tihti on ekrevaenulik meedia neid moonutanud – näiteks laiendanud väljaütlemisi pronksiöö rüüstajate kohta tervele venekeelsele elanikkonnale.

„Katsed maalida meie erakonda natslikuks või fašistlikuks on kõige puhtakujulisem laim, tavapärane vasakliberaalide taktika sildistada kõiki, kes ei nõustu nende äärmusliku liberalismiga rassistide või fašistidena. Me oleme rahvuslased, mitte natsid,“ rõhutas Helme, lisades, et me elame veel vabal maal ja igaühel on õigus eneseväljendusele ja iga eraldi liikme seisukoht pole veel erakonna seisukoht, kuid Reformierakonna poolt ettevalmistatav tsensuuriseadus on lubamatu.

Kõne alla tuli ka 9. mai tähistamine. Mart Helme: „Eestlastel ja venelastel on erinev ajalooline mälu. Meie jaoks tähendas Teine maailmasõda iseseisvuse kaotust, kõigepealt nõukogude okupatsiooni, siis saksa okupatsiooni ja siis taas nõukogude okupatsiooni. Nende okupatsioonidega käisid kaasas massirepressioonid, millest iga eesti pere on puudutatud. Meile ei tähenda 9. mai võitu, vaid kõigi nende ränkade ajaloosündmuste meenutust, selle tõttu me seda ei tähista. Samas saame aru, et venelastel on teine, täiesti erinev arusaam sellest kuupäevast ja sellest sõjast. Mõistame, et vene inimeste jaoks on see tähtpäev, kui mälestatakse oma pereliikmeid. 9. mai on küsimus, milles eestlased ja venelased jäävad eriarvamusele. Aga erinev suhtumine 9. maisse ei tähenda, et meil oleks võimatu omavahel külg-külje kõrval elada.“

Mart Helme rõhutas, et nad ei ole kunagi püüdnud kellegi hääli: „Me otsime mõttekaaslasi, kellega ühiselt poliitikat teha ja tutvustame oma programmi, mis meie arvates tagab Eesti inimestele võimalikult parima elu.“

Ta loetles: „Me arvame, et Eestis ei tohiks lammutada traditsioonilist abielu ja perekonda kui institutsiooni. Me arvame, et homoseksuaale ja teisi seksuaalvähemusi ei pea kohustuslikult imetlema; me arvame, et Eestis tuleb piirata immigratsiooni, et võõrtöölised ei viiks meie palgataset alla; me arvame, et põlevkivi kaevandamine peaks jätkuma, see on meie rahvuslik rikkus. Kaevandamise lõpetamise asemel peaksime mõtlema, kuidas seda rohkem väärindada.

Rääkides eestikeelsest haridusest, ütles Helme, et riigikeelt tuleb osata, aga üleminek peab olema mitte loosungite tasemel, vaid hoolikalt ettevalmistatud, astmeline ja õpilasi, õpetajaid ning vanemaid mitte stressi viiv. „Meie plaan on alustada lasteaias süvendatud eesti keele õpet ning liikuda evolutsiooniliselt edasi koolis, väiksematest klassidest vanemateni. Meie mure on näiteks see, et eesti lapsi ei tohi muuta integratsiooni tööriistadeks ohverdades nende emakeelse hariduskeskkonna.“

Ta märkis, et kõlab uskumatult, et 30 aastat pärast taasiseseisvumist, ei suuda Eesti riik pakkuda Ida-Virumaal kõigile soovijatele võimalust õppida eesti keeles ja eesti keelt. „Meid huvitab sisu, tegelik tulemus, mitte loosungid. Ei ole vaja tegevuskavasid, on vaja tegusid.“

Vastates küsimustele tööhõive kohta Ida-Virumaal, rääkis Helme, et tööpuudus on seal juba 16 protsendi ringis, seejuures ei ole lõviosa töötuse kasvu põhjustanud koroonaaeg, vaid eelkõige teadmatus põlevkivitööstuses.

Helme: „Meie arvame, et põlevkivi on meie rahvuslik rikkus ja me peaksime jätkama selle kaevandmist. Tõsi, ahju ajamise asemel peaksime liikuma selle väärindamise suunas.“

Rohepöörde kohta ütles, Helme, et ei saa panna senist majandust kinni olukorras, kus see niinimetatud uus majandus kipub jääma põhiliselt mõttetalguteks ja visioonideks, mis toidavad ehk selle koostajaid, aga mitte kohalikke inimesi. Rohepööre on võimalik siis, kui uued tehnoloogiad ja tööstused tõepoolest pakuvad vähemalt sama head või isegi paremat tööd ja palka senise asemel.

„Praegu me näeme ainult plaane sulgeda ja maksta tühiseid toetuseid mõned aastad. Aga mis edasi? Me ei nõustu sellega. Me usume, et põlevkivil, põlevkiviõlil, põlevkivikeemial on tulevikku. Me usume, et Ida-Virumaa on väga suure potentsiaaliga, siin on põllumajandust, metsandust, kalandust, maavarasid, rasketööstust, keemiatööstust, sadamad, transiit, turism. Seda on rohkem, kui nii mõnelgi teisel Eesti piirkonnal. Miks siis siit inimesed ära tahavad minna? Miks siin on kehvem elustandard? Kas üks osa vastusest ei peitu ehk selles, et siinsed poliitikud ei ole oma tööga hästi hakkama saanud? Me soovime pakkuda valikuvõimalust senistele poliitilistele jõududele!“ rääkis erakonna aseesimees.

Konkreetsete ideedena tõi Mart Helme välja Ida-Virumaal tööstuse ja kauba vabatsoonide loomise, regulaarse laevaühenduse käivitamine Sillamäe – Soome – Rootsi vahel, tuua tagasi plaan rajada Narva lennujaam, Narva vanalinna taastamine, samuti regionaalsed maksusoodustused.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused