Mart Helme: päästjatel on olulisem palgaküsimus kui see, kas nad saavad mingeid lisavolitusi

Rubriik Eesti On
Ppäästeamet

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Mart Helme palus fraktsiooni nimel hädaolukorra seaduse eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ning parandatud ja täiendatud ja realistlikul kujul uuesti Riigikogule üle anda.

Mart Helme: „Varude loomine ja varude koordineeritud haldamine, logistikasüsteemi väljatöötamine, erinevate varude kvalifitseerimine vastavalt võimalikule vajadusele, kättesaadavuse tagamine absoluutselt igas Eesti nurgas igale Eesti inimesele, need on kahtlemata väga olulised asjad ja nende küsimuste lahendamise vastu ei ole meil absoluutselt mitte midagi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Aga ma pean jätkama siin Päästeametile erakorraliste volituste andmise koha pealt. Ma võin kinnitada, et Päästeamet ei ole ei huvitatud ega valmis neid uusi ülesandeid vastu võtma. Miks? Mul oli täna hommikul kohtumine Päästeameti juhtidega. Ja mis olid seal teemadeks? Teemadeks olid päästeametnike pensioneerumine ja sellega seoses päästeametnike ees seisev valik lähemal ajal: kas võtta vastu väljateenitud aastate pension või jätkata tööd. Kahte korraga tulevikus enam ei saa. See võib tähendada teoorias kuni 350 päästeametniku kaotamist valdkonnale. Ja kui meil kokku on umbes 4400 töötajat Päästeametis, siis võite ise ette kujutada, et nii suure hulga inimeste lahkumine või kõrvalejäämine süsteemis on äärmiselt suur probleem. Seega, palgaküsimuse ja pensioniküsimuse, aga ka töötingimuste küsimuse lahendamine on Päästeametile prioriteetne küsimus. Mitte see, kas nad saavad mingisuguseid erivolitusi või mitte. Ja praktika on tõe kriteerium ja praktika näitab meile seda.

2019. aasta sügistorm Kagu-Eestis tõendas must-valgel, et ainus amet, kes oli võimeline päästetöid ja hädaolukordi koordineerima, likvideerima, oli Päästeamet. Ja Päästeamet on praegu meil ka regionaalsete koordinatsioonikogude, ka hädaolukorras või siis ka COVID-i olukorras,juht. Seega, tegelikult Päästeamet juhib juba meil hädaolukordi, erakorralisi olukordi, kriisiolukordi, ja Päästeametil on piisavalt ülesandeid ja piisavalt volitusi. Seda esiteks.

Teiseks, kui me koondame kõik selle Riigikantselei alluvusse sinna kenasse, toredasse Toompea Stenbocki majja, siis see tähendab seda, et meil tekib tsentraliseeritud vertikaalne süsteem, mis ei hakka kriisiolukorras toimima. Seda me nägime nii 2019. aasta tormi puhul, kui oleme näinud ka praegu COVID-i kriisi puhul. Riigikantselei ei ole võimeline üksikjuhtumite, üksikregioonide, üksikute omavalitsuste tasandil kõikide probleemidega efektiivselt, kiiresti ja paindlikult toime tulema. See on läbikukkunud süsteemi loomine ja see süsteem tuleb ära muuta pärast seda, kui me oleme praktikas kogenud, et see ei tööta nii või teisiti. Ärme hakka katsetama oma inimeste, oma rahakoti ja oma ametnike peal seda, mille kohta praktikud võivad juba praegu öelda, et see ei hakka tööle.“

 

 

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused