Mart Helme: riik ei saa igalt poolt lahkuda ja jätta kõik kodanike õlgadele

Esmaspäeval esines Riigikogu saadikute ees siseminister Kristian Jaani, kelle ettekanne kokkutõmbamiste kohta oma haldusalas pälvis kriitika ka EKRE saadikult Mart Helmelt.

Endine siseminister Helme oli eriti kuri Jaani ütluse peale, et piiri ei valva mitte hooned, vaid inimesed, seda ühe kordoni sulgemise kontekstis. “Miks neid hooneid ehitati Eesti Vabariigi piirile ja kontrolljoonele omal ajal oluliselt rohkem, kui neid tänasel päeval vaja läheb? Aga väga lihtsal põhjusel: et pakkuda inimestele töötingimusi, et oleks baas, kus paiknevad teatud tehnilised vahendid, teatud puhkeruumid, relvaruumid, mis iganes. Need on ju vajalikud asjad. Inimesed valvavad piiri, mis nad hoiavad kõike seda põõsas või? Nad peavad nüüd ju kuskile kaugemale sõitma ja kogu see logistika on oluliselt keerulisem,” täpsustas ta.

Mart Helme sõnul töötas ta ministriks olles koos kantsleriga välja plaani, kuidas ühtlustada kogu Siseministeeriumi ametiasutuste palgapoliitika ja palgasüsteem, et poleks politseiministeeriumi, kus ülejäänud asutused on vaesed sugulased. “Me ju näeme, kuhupoole nüüd sihitakse – selle poole, et meil oleks võimalikult palju ülesandeid üle antud vabatahtlikele. Ma olen täiesti nõus, vabatahtlikud näitavad ühiskonna tugevust, näitavad ühiskonnaliikmete patriotismi ja soovi panustada selle ühiskonna turvalisusesse ja toimimisse. Aga me ei saa ju panna kõiki ülesandeid vabatahtlike õlgadele. Peab olema tugev struktuur, millesse vabatahtlikud on liidendatud, kus vabatahtlikud on toetav jõud, mitte see jõud, mis põhiosas,” rääkis ta.

Mart Helme sõnul suruti juba tema ministriks olles peale seda, et merepääste antaks täies ulatuses üle vabatahtlikele. “Ma kardan, et see ongi praegu enam-vähem juba toimunud. Sellest kõneleb ka see, kui kergekäeliselt loobuti laevastikust. Äärmiselt piinlik lugu, äärmiselt kahjulik lugu Eesti Vabariigi kaitsevõimele. Äärmiselt kahetsusväärne, selle asemel, et laevastikku suurendada ja tugevdada,” lisas ta. “Selle asemel otsustati sellest lahti saada ja merepääste suruda vabatahtlike kaela, nüüd lükkame ka politsei tegevuse suuresti vabatahtlikele.”

EKRE saadik ütles, et riik ei saa igalt poolt lahkuda ja jätta see kodanike õlgadele. “Aga riik lahkub igalt poolt kogu aeg. Riikliku kohaloleku vähendamisega ääremaastame me suurt osa Eesti Vabariigi territooriumist ja jätame kättesaadava kohapealse teenusena suure osa inimestest teenindamata.”

“Omal ajal, kui meil oli palju valdasid, oli noor taasiseseisvunud Eesti Vabariik nii rikas, et igas vallas oli oma politseikonstaabel. Varsti nad kadusid ära. Nüüd me paneme isegi juba väikelinnade politseijaoskonnad kinni, politseinikud sõidavad kohale kuskilt kaugelt. Põhjendus on, et tänapäeva sidevahendid ja elu on edasi läinud. Kindlasti on, kindlasti on see operatiivsust suurendanud, aga see ei tähenda seda, et päästjat, politseinikku või mõnda muud riigiametnikku ei ole Eesti Vabariigi teatud territooriumil ja teatud hulga inimeste kohta üldse olemas. Siin on loogikaviga,” sõnas Mart Helme.

Mart Helme sõnul on raha kokkuhoid teede hooldamise pealt juba käesoleva aasta algul meile maksma läinud terve hulga inimelusid. “Kas kokkuhoid, kas rahanumber on olulisem kui inimeste elu ja tervis? Need koledad avariid, kus rekad on kokku sõitnud, kus inimesed on täiesti lömastatud, on sellepärast, et teede hooldus ei vasta liiklustihedusele ja nendele nõudmistele, mis on vajalik. Ma siiralt koputan teie südametunnistusele, härra minister, ma tean, et see on teil olemas, et te valitsuses võitleksite nende hullude kärpekavade vastu ja tooksite argumendina lauale inimeste elu, tervise ja heaolu,” lõpetas EKRE aseesimees.