Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Järviku juhtumi taustal – miks tohtis endine maaeluminister Urmas Kruuse VTA kallal laamendada ehk suur skandaal 2015/2016 aastatel

-
24.11.2019
Urmas Kruuse kui ülimalt kahtlane tegelane tuleks hetkel Mart Järviku juhtumist hästi kaugel hoida, sest tema tegevuses ei saa olla midagi erapooletut.
© Scanpix

Kuna riigisekretäri komisjoni raportis öeldakse, et maaeluminister ja tema nõunik on püüdnud Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve läbiviimisesse sekkuda, millega on ületanud oma pädevust, siis on paslik üle vaadata kunagise reformierakondlasest ministri Urmas Kruuse ammused tegemised.

Kui saates “Olukorrast riigis” väidavad “ajakirjanikud” Andrus Karnau ja Marju Himma, et “EKRE stiil tõi väärtuste kokkupõrked ministeeriumides”, siis Reformierakond sigatse ministeeriumides juba nelja aasta eest.

Urmas Kruuse vallandas 2015. aastal tollase VTA peadirektori Ago Pärteli usalduse kaotuse tõttu ametist. (ERR, 04.03.2016) ja määrast tema asemele Indrek Halliste. Väidetavalt olevat Pärtel nõudnud oma alluvatelt valetamist kasutuna seisnud seakatkupõleti kasutamise kohta.

Siit tekib juba esimene küsimus – kui Mart Järvik ei tohi oma haldusala ametite töösse sekkuda, siis miks tohtis seda teha reformierakondlane Urmas Kruuse, kes juhib praegu infosõda Järviku vastu.

Edasi aga selgub, et Urmas Kruuse ajal oli skandaal seoses Ago Pärteliga maaeluministeeriumis kui mitte suurem kui praegu Mart Järviku osas, siis vähemalt samaväärne – ainult et siis ei nõutud Rõivase valitsuselt mingit erikomisjoni.

Maaleht kirjutas 14. jaanuaril 2016: “Kuigi maaeluminister vabastas veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli ametist ja konkurss uue juhi leidmiseks on välja kuulutatud, arvatakse, et seakatku teema nõuab mitte ainult tema, vaid ka ministrite Kruuse ja Pomerantsi vastutust.” (Marko Pomerants oli keskkonnaminister – toim.)

2015. aasta 21. septembril algatas maaeluministeerium Pärteli suhtes avalikkuse petmise kahtluse tõttu distsiplinaarmenetluse. Novembri algul saatsid VTA  juhtkond, osakondade juhatajad ning vetkeskuste juhatajad maaeluministrile ja peaministrile pöördumise oma juhi kaitseks, jätkab Maaleht.

Kesknädal kirjutas 20. jaanuaril 2016: “Pärteli ohvrikstoomist seakatkuga seoses ei kiida heaks ka näiteks mitme maakonna loomaarstid. Nurinat kostab veel siit ja sealt, arvatakse, et vähemalt osa vastutusest peaksid kandma Kruuse ise ja isegi eelmine põllumajandusminister Ivari Padar (SDE).”

Eesti Päevaleht 6. jaanuaril 2016: “Maaeluminister Urmas Kruuse kõrvaldas ametist veterinaar- ja toiduameti pikaaegse juhi Ago Pärteli. Maaeluministeeriumi juurdlus leidis, et tippjuht andis oma alluvale juhise avalikkusele valetada. Pärteli tagandamine läks kummalisel kombel kalliks maksma hoopis Urmas Kruusele endale.

„Jah, nii võib öelda küll. Tema usaldus on kadunud tänu tema enda käitumisele,” vastas üks veterinaar- ja toiduameti (VTA) maakondlikke juhte küsimusele, kas ta usaldab maaeluminister Urmas Kruuset. Oma ameti ja nimega VTA töötajad rääkida ei taha, sest kardavad töökoha pärast. Mitu inimest kinnitavad, et ministeeriumist on tulnud soovitusi suu pidada. Sellist infot minister Kruuse eitab.

Ago Pärtelile toetuse avaldamiseks pöördusid VTA teenistujad kaks korda Urmas Kruuse ja viimati ka peaministri poole. Taavi Rõivasele saadetud kirjas öeldakse muu hulgas: „Kujunenud olukorrast tulenevalt on VTA teenistujatel tekkinud põhjendatud kartus oma töid ja tegemisi avalikkusele kommunikeerida.”

Kogu ameti teenistujate nimel saadetud kiri on ootamatult julge. Vankumatut toetust avaldatakse juhile, keda sama ajal kahtlustatakse valetamises.

Töötajad mainivad, et Pärteli abiga suudeti katku ohjeldada. „Käesoleval hetkel on terves ametis töömotivatsioon tunduvalt langenud. Valitseb üldine ebakindlus ja teadmatus tuleviku osas,” kirjutasid teenistujad, lisades, et minister ei vasta nende kirjadele ja suhtub hoolimatult.”

Ago Pärtel ise peab enda vallandamist poliitiliseks tellimustööks: “Juristid on öelnud, et siin on vaid inimese ütlus teise inimese ütluse vastu. Mina ütlen selle asja kohta, et see on konstruktsioon ja aeg näitab, kellele ja miks seda vaja on.” Ta lisab ka juba tollaste kantslerite tausta: “Seda on olnud kuulda kantsleri suu kaudu, et küll neile ka ära tehakse, kes mind toetavad.”

Väga huvitav on ka EPL-i väide: “Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et kellegi kirjavahetust pole distsiplinaarmenetluse käigus loetud.” Miks siis praegu Mart Järviku kirjavahetust nii laialdaselt lennutatakse ja otse meedia kätte?

ERR kirjutab 6. jaanuaril 2016 loos “VTA töötajad tahavad endise juhi tööle ennistamist”: mitu inimest kinnitas ajalehele, et ministeeriumist on tulnud soovitusi suu pidada, kuid maaeluminister Urmas Kruuse eitab seda.

Kõik need väljavõtted ajakirjandusest tuletavad meelde, kuidas ka Urmas Kruuse skandaali ajal oli Ago Pärteliga seoses palju segast: VTA juhataja küsitav vallandamine, tegeliku vastutuse jagamine VTA ja ministri vahel, süüdistused Kruusele suude sulgemises ning ebaõiglases ja kallutatud kaadripoliitikas, VTA töötajate toetus vallandatud juhatajale, ministri usaldusekaotus,  ja palju muud.

Kui seda kõike jälgida, siis võiks küsida: miks juhib Mart Järviku mahavõtmist just seesama reformierakondlane Kruuse, kelle maaeluministriks olles olid ministeeriumis tohutud segadused ja skandaalid, miks teda Järviku moodi VTA töösse sekkumise pärast risti ei löödud ja miks tema kaadripoliitika oli õigem kui nüüd Järviku oma?