Martin Helme: Eesti-vaenulik valitsus õõnestab järjekindlalt meie kaitsetahet

Esmaspäeval pärast kaitseminister Kalle Laaneti aruandmist Riigikogus kritiseeris EKRE esimees Martin Helme karmilt valitsuse kaitsepoliitikat.

“Põhiline, mida me näeme mitte ainult riigikaitse valdkonnas, vaid väga paljudes teistes valdkondades, on see, et tänane Eesti valitsus on Eesti-vaenulik, Eestile kahjulik valitsus. Kas seda tehakse rumalusest või sellepärast, et kellegi kasuks töötatakse, sellele mina ei oska vastata ja vahet polegi. Kui me paneme kogu selle pildi kokku, siis minu meelest enam kahjulikumat valitsust Eestil ei ole välja võimalik mõelda, kui see, mis täna on.

Millega tegeldakse? Rääkides konkreetselt riigikaitse valdkonnast. Kõigepealt, õhutõrjet ei tulegi, pole ette nähtud, 10 aastat vähemalt ei ole isegi plaani võetud. Soomusvõimekust ei tule, tanke ei tule, pole plaanis, pole ette nähtud. See, mille meie sisse surusime eelmisel aastal suure kakluse ja tüliga ja mille eest meid süüdistati riigikaitse kahjustamises ehk siis rannakaitse tugevdamine, ka sellega üritatakse  venitada või seda teha nii aeglaselt ja nii ebaefektiivselt kui vähegi võimalik.

Siniste silmadega seletatakse meile, et Tallinna kesklinnas asuv mereväebaas on strateegiliselt halva koha peal. No ma ei tea, kellele seda juttu räägitakse. Ja baas, millesse on aastakümneid valatud tohutut raha, mille logistikat on üles ehitatud, müüakse maha ja hakatakse nullist pihta kusagil mujal kaugemal, kus tegelikult tast kasu ei ole.

9. mail saadeti välja ülim propaganda sõnum vaenlasele, mida üldse on võimalik välja mõelda ehk siis, me oleme hääletu alistumisega nõus, me ei pane isegi vormi selga, kui me näeme mingisugust Eesti riigi suhtes vaenulikku seltskonda.

Kaitseväe juhataja Herem käis meil fraktsioonis ja ütles, et oli vaja seda vormi äravõtmist selle jaoks, et paremini valmistuda hübriidsõjaks. Püha taevas! Kui te kuidagi hübriidsõda ära ei tunne, siis milleks siin enam valmistada ja kui selle vastus niikuinii on ennast mundrist lahti võtta, siis ei ole ju millestki enam rääkida.

Uusi asju ei osteta, olemasolevatega midagi tarka teha ei plaanita. Ja propagandistlikult antakse meie vaenulikule riigile nagu lihtsalt kompusid kandiku peal, millega meid mõnitada, ja meie oma inimesi demoraliseeritakse. Nii kaplanaadi kui ka orkestriküsimus on ju demoraliseerimise küsimus. Sinna kõrvale paneme selle, mida me näeme mõlemas valdkonnas nii sisekaitse- kui kui riigikaitsevaldkonnas.

Et tsiviilkontroll on käed üles tõstnud. Ministrid on käed puhtaks pesnud, meie ei tea midagi, näe siin mingi ameti juht tuli meile selle mõttega ja mingi teise ameti juht tuli meile nende numbritega, me ei tea mitte midagi, meie oleme siin lihtsalt ministrid. See ei ole ju riigi juhtimine, see ei ole isegi mitte riigijuhtimise teesklemine. Ja seda olukorras, kus meil on kõige keerulisem julgeoleku olukord meie taasiseseisvumise perioodi jooksul.

Ma ei hakka kogu seda maailma geopoliitilist kaarti ette joonistama, aga piisab sellest, kui me vaatame, mis toimub Ukraina ümber. Piisab sellest, kui me vaatame, mis toimub Lähis-Idas, Kaug-Idas – ükskõik, kus nendes kohtades mingi jama lahti läheb, siis esimene asi, mida me teame, venelased proovivad kuskil oma õnne ja meie tänane valitsus pakub lihtsalt venelastele avanguid. Kelle huvides seda tehakse? Igatahes mitte Eesti huvides.

Kusjuures ei vaidle üldse vastu sellele, et igas valdkonnas, kaasa arvatud riigikaitse valdkonnas on võimalik olemasoleva rahaga palju säästlikumalt ümber käia ja olemasolevate ressurssidega paremat tulemust saavutada, kindlasti on. Aga selle jaoks tuleb neid ametnikke peksta kogu aeg, selle jaoks tuleb neile öelda, et teete nii, peate need numbrid mulle tooma, siit ma tahan tulemust saada. Mitte öelda, et ei-ei, mina ei tea mitte midagi, nad mulle panid mingi paberi laua peale. No nii ei saa! See lõpeb nii halvasti.

See, mis riigikaitses halvasti lõpeb, tähendab põhimõtteliselt riikluse lõppu ja mingit loetamatut hulka inimohvreid jälle. Siin ei ole võimalik lolli mängida, aga minu meelest lolli mängimisega meil tegeldakse.”