Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Martin Helme: EKRE soovil karmistub immigratsioonipoliitika Eestis

-
06.07.2020
Martin ja Mart Helme.

Valitsus jõudis täna hommikul erakorralisel nõupidamisel otsusele tööjõukriisi lahendamise osas: riikidest, kus nakatumiskordaja on alla 16, võivad töötajad tulla. Vastutasuks saab EKRE sügisel menetlusse toodava eelnõu, millega karmistatakse üliõpilaste saabumist ja nende pere asumist Eestisse, samuti karmistab valitsus hooajatöötajate tingimusi.

EKRE esimees Martin Helme ütles oma sotsiaalmeedia postituses, et küllap üritatakse valitsuse tänast kompromissi näidata kui EKRE järeleandmist.

“Tegelikkus on täpselt vastupidine – me võime tulemusega päris rahul olla. Esiteks. Täna lükatakse Riigikogus tagasi opositsiooni eelnõu, mis lubaks veelkord pikendust siin olevatele ajutiste töölubade omanikele, kes on juba niigi üle aja olnud koroona tõttu. Mingit pikendamist ei tule, kel load läbi, lähevad Eestist ära,” kirjutas Helme.

“Teiseks. Me saime lõpuks kokkuleppe õpirände osas, teema, mis on olnud “kooskõlastusel” juba üle aasta. Selle järgi piiratakse õpirändega kaasnevat immigratsiooni oluliselt. Näiteks ei või õppurid Eestisse enam kaasa võtta pereliikmeid, samuti ei muutu nende elamisluba automaatselt alaliseks pärast õpingute lõpetamist. Ka ei paku riik tulevikus võõrkeelsete õppekavade puhul tasuta õpet.”

Kolmandaks on kavas oluliselt karmistada hooajatöötajate tingimusi. “Hooajatöö luba on edaspidi üheksa kuu asemel kuus kuud ja seejärel ei saa sama inimene kuus kuud Eestisse tulla. Samuti kehtestame hooajatöötajatele palganõude, milleks on valdkonna keskmine palk. Nii tagame, et hooajatöötajate toomine ei oleks tööandjale lihtne lahendus vähem palka maksta või keskmist palka alla suruda. See on väga oluline punkt, mis aitab siinsetel palkadel kasvada ja hoiab ära orjatööjõu toomist,” ütles Helme.

“Mis oli meiepoolne järeleandmine? Teatavas mõttes võib öelda, et mingit järeleandmist ei olegi. Leppisime kuni karmimate reeglite seadustamiseni sellega, et vana kord kehtib edasi, kui tagatakse tervise ohutusmeetmed. See tähendab, et lepime enne koroonat kehtinud lühiajalise töörände taastumisega päris karmidel lisatingimustel. Tööandja kulul toimub töötaja transport nii riiki kui riigi sees. Tööandja kulul hoitakse inimene kaks nädalat karantiinis, sel ajal ta tööl käia ei tohi ja politsei hakkab seda jõuliselt kontrollima; ka selle aja majutus on tööandja kulul. Tööandja kulul tehakse ajutisele töötajale kahe nädala jooksul kaks testi – üks tulles, teine karantiini perioodi lõpus. Kui ükskõik, kumb test on positiivne, peab ta kas inimese ära saatma või hoidma tervenemiseni karantiinis ning ravima teda enda kulul.”

Helm sõnul peaksid need ohutusmeetmed tagama, et me ei too riiki uuesti sisse koroonat. “Eestis on kasvav tööpuudus. Samal ajal räägitakse struktuursest tööjõupuudusest. Me saame mõlemat lahendada, kui meil on selgroogu astuda vastu tööandjate lobile, kelle ainus eemärk on pressida Eesti valitsust ja riigikogu kogu aeg lõdvendama töörände tingimusi, mis võimaldab neil tuua riiki võimalikult odavat tööjõudu,” leiab Helme.

“Tulemuseks on, et meie inimesed ei saa tööd, sest pole nõus nii vähese palgaga tööd tegema ja tööandjad kurdavad, et pole inimesi, kuna nad on harjunud, et saavad lõputult odavat võõramaalast. See allapoolespiraal tuleb murda ja oma täna kokku lepitud muudatustega oleme astunud päris olulise sammu trendi murdmisel.”