Martin Helme: elektri hind tarbijale peab langema, mitte tõusma

Eestis on võimalik ajada energiapoliitikat, mis tagab meile odavaima elektri kogu Euroopas.

Elektri hind tarbijale peab langema, mitte tõusma ning valitsusel on olemas vajalikud hoovad selle saavutamiseks, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme. Tema sõnul saab Eesti valitsus eelkõige langetada elektri aktsiisi ning riikliku monopoli poolt korjatavaid võrgutasusid.

“Elektri hinna hüppeline tõus ligi kolmandiku võrra on perspektiiv, mida meie valitsus ei tohi käsi laiutades pealt vaadata. Taoline järsk kallinemine tähendab loomulikult igale inimesele suuremat igakuist elektriarvet, lisaks toob see aga kaasa üleüldise hinnatõusu ja kiire inflatsiooni. Samuti muutub Eesti ettevõtetel veelgi keerulisemaks püsida konkurentsis teiste riikide tootjatega, kellel on odavam elekter. Nii Soomes kui Lätis on täna elekter odavam kui meil,” ütles Helme.

“Eesti energiapoliitika lähtealus peab olema võimalikult odav elekter, et parandada inimeste ostujõudu ning Eesti majanduse konkurentsivõimet ja eksporti.”

Valitsusel on Helme sõnul mitu hooba, millega saaks hinnatõusu ära hoida.

“Eestis on elektri aktsiis 4,5 korda kõrgem kui seda näeb ette Euroopa Liidu miinimumnõue. Naabrid Läti ja Leedu on kodutarbijatele kehtestanud miinimumilähedase aktsiisi, mis on 1,01 eurot MWh kohta, aga meil tuleb nii kodu- kui ka enamikul äritarbijatel maksta 4,47 eurot MWh kohta. Meie elektriaktsiis on suurem kui näiteks kõrgema elatustasemega Prantsusmaal,” selgitab Helme.

“Hinda on võimalik langetada ka monopoolseid võrgutasusid vähendades. Samuti peab kaaluma elektrile kehtiva käibemaksu alandamist. Näiteks Suurbritannias kehtib elektrile 5%-line käibemaks. Eestis aga maksame 20-%-list käibemaksu nii elektrienergialt kui ka teistelt sinna juurde kuuluvatelt maksudelt ja tasudelt.”

Helme hinnangul on Eestil mõistlik USA eeskujul astuda välja ka Pariisi kliimaleppest, sest ees ootav hinnatõus on suurel määral seotud CO-kvootidega.

“Eesti kasvuhoonegaaside heitekogus on muu maailmaga võrreldes kaduvväike ning Eesti osalemine kliimaleppes ei aita looduse puhtamaks muutmisele märkimisväärselt kaasa. Samuti ei saa unustada, et kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemine on suur äri, millel pole olnud heitekoguste vähenemisele ja looduskaitsele tegelikku mõju. Näiteks Kyoto ja Pariisi leppega ühinenud Saksamaa heitekogused on pidevalt suurenenud, neist lepetest kõrvale jäänud USA-l on aga pidevalt vähenenud.

Eestis on võimalik ajada energiapoliitikat, mis tagab meile odavaima elektri kogu Euroopas, kinnitab Helme.

“Praegusega võrreldes võiksid meie elektriarved olla poole väiksemad. Meil on selleks olema loodusressurss nii põlevkivi kui ka bioenergia näol. Odav elekter omakorda suurendab meie majanduse konkurentsivõimet ja ekspordimahtu ning tagab kõrgemad palgad.”

UU

Kommentaarid