Martin Helme haldusreformist: me saame igavesti halva asja kohutavalt kalli raha eest!

Avaldame Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme kõne haldusreformi arutelul Riigikogus.

Härra asespiiker! Head kolleegid!

Nii nagu meie erakonnaliikmed on juba korduvalt maininud, ei vaidle ka meie ju vastu sellele arusaamisele või põhimõttele, et Eestis on tõepoolest vaja omavalitsuste ja haldusterritoriaalset reformi. Sellest saame me kõik aru. Häda on selles, et meile toodud eelnõu ei lahenda ühtegi probleemi, mida see reform võiks lahendada ja mis meil põletavalt ühiskonnas ja Eestis väljaspool Tallinnat üleval on.

Mind hämmastab see, kui siin seaduseelnõu algatajad ja väljatöötajad aktsepteerivad teatud ühiskondlikke arengusuundi kui vääramatuid, mille vastu meil just kui seadusandjana või poliitikutena või riigivõimu korraldajatena ei olegi võimalik midagi ette võtta. Ehk siis teatud suundmusi Eestis nähakse staatilisena, mitte dünaamilisena. Ja üritatakse kohaneda vastavalt nendele, mitte neid kuidagi muuta. Ma räägin loomulikult eelkõige sellisest asjast nagu ääremaastumine. Eestis on toimunud, ja see ei ole Eestile ainuomane, elanikkonna vähenemine ja hõrenemine väiksemates piirkondades ning elanikkonna suurematesse linnadesse. See on trend, mis kahjustab Eesti riigi tasakaalustatud arengut. See kahjustab Eesti demograafilist arengut, kahjustab Eesti majanduslikku arengut, ettevõtlust ja julgeolekut. Kui meil on piirialad, mis on inimtühjad ja piiri ka ei valvata, siis polegi kedagi, kes märkaks, et üle piiri on tulnud üks, kaks, kolm või 12 väga kummalist inimest, kellel ei ole mitte mingit õigust Eestisse sisse tulla või siin viibida. See, kui meil on piiriäärsed alad inimtühjad, on selge julgeolekuprobleem. Aga ka majanduslikus mõttes ei ole võimalik, et Eestis majandus õitseks, kui meil on sisuliselt terve riigi peale kaks hästi toime tulevat keskust, nagu Tallinn ja Tartu on, ja kõik ülejäänud on tühermaa või täielik võsa.

Seega, minu meelest peaks olema ühe mõistliku sisulise ja julge haldusreformi eesmärk mitte lihtsalt ääremaastumise peatamine, vaid ääremaastumise ümberpööramine ehk nende tingimuste loomine ja nende võimaluste tekitamine, et inimestel oleks võimalik maal elada, väiksemates kohtades elada. Et seal oleksid koolid, et seal oleksid lasteaiad, et seal oleksid töökohad ja et seal olekids ka needsamad tingimused, mida me siin linnas naudime. Et on tõepoolest võimalik oma majast välja astuda, autosse istuda ja järgmisse punkti sõita, ilma et oleks vaja rasketehnikat, millega teid lahti lükata.

Selle kõigega, mitte ühegi probleemi aspektiga see eelnõu ei tegele. Kui eelkõneleja ütles, et joonistatakse kaarte ümber, siis see kaartide ümberjoonistaminegi ei ole eriti andekas. Tegelikult toimub ju lihtsalt piiride kustutamine, sest ka seda võimalust ei kasutata, et praegu ebaloogilisi piire kuidagi muuta või, ütleme siis, mittetoimivaid omavalitsusi tükkideks jagada ja paremini toimima panna, vaid lihtsalt kustutatakse piire.

Meie oleme välja joonistanud oma parandusettepanekutega ja oma seisukohtade avaldamisega haldusreformi alternatiivse kava, mis pöörab tähelepanu nendele nimetatud probleemidele ja mille elluviimisel on vähemalt meie hinnangul reaalne šanss, et ääremaastumise, elu väljasuremise ja majanduse väljasuremise trend maal jääb seisma või pöördub ümber. Aga kõike seda on võimalik teha ikkagi ainult selle abil, kui me anname juurde kohalikule omavalitsustele kõigepealt eelarvelisi vahendeid. Ma absoluutselt ei nõustu siin ettekandjaga, kes ütles, et Tallinn upub raha sisse, selletõttu ei saa teistele omavalitsustele raha juurde anda. Selle jaoks ongi meil olemas võimalik teha regionaalarengu rahastamise sellised mudelid, mis rahastavad, ütleme, laias laastus või lihtsalt võttes nii, et mida kaugemal Tallinnast, seda suurem koefitsient ja mida hõredam asustus, seda suurem koefitsient. Tallinnale ei pruugigi raha juurde tulla, aga kaugematele, väiksematele ja hõredamalt asustatud kohtadele on võimalik sellegipoolest raha juurde anda. Seda ka praegune eelnõu ei tee, mitte mingit raha juurde ei anta. Ei puudutata näpuotsagagi neid täiesti karjuvalt vaja olevaid pädevuste ümbervaatamisi. Me ju teame, et omavalitsustel on terve hulk ülesandeid, mida nad justkui seaduse järgi ei pea täitma, aga tegelikult täidavad. Ja kuna seadus neile seda kohustuslikuks ette ei kirjuta, siis maksuraha selle jaoks loomulikult ei anta. Kas või tänases päevakorras olnud punkt matusetoetustest, kus mõned omavalitsused, kellel see võimekus on, annavad seda raha, aga riigieelarvest neile raha ei tule.

Samuti ei võeta mitte midagi ette maavalitsuste funktsiooniga. Meie arvates võiks maavalitsused sellisel juhul ära kaotada, asemele võiksid tulla omavalitsusliidud, mis saavad avalik-õigusliku funktsiooni ehk osa maavalitsuste ülesannetest läheb omavalitsusliitudele ja osa omavalitsustele endale ning osa riigiasutustele või keskvõimu asutustele. See oleks see, mis tagab kohalikule omavalitsusele nii kohaliku mõõtme kui ka omavalitsuse sisulises tähenduses. Midagi sellist selle eelnõuga ei tehta ega pakuta. Kogu see vastu rinda tagumine, mis me siin oleme näinud nii peaministri kui ka haldusministri poolt, on kohutavalt õõnes.

Loomulikult ei saa jätta mainimata ka seda, mida siin on juba korduvalt mainitud, nimelt selle asja poliitilist mõõdet ehk võimuvertikaali ehitamist, omavalisuste arvu suurt vähendamist selleks, et oleks võimalik seal tekitada selge keskvõimu kontroll ja järelevaatamine ning poliitiline ülemvõim, mille kaudu saavutatakse vähemalt järgmisteks presidendivalimisteks ka see, et ollakse võimelised küllaltki kindla peale kokku leppima või ära otsustama parteide tagatubades järgmine president. 

Siia juurde tuleb veel mainida, et see reform läheb kohutavalt kalliks maksma, me räägime siin 80 miljonist eurost. Nii et me saame igavesti halva asja kohutavalt kalli raha eest. Sellele tuleb vastu olla. Aitäh!