Martin Helme: hinnatõusude algpõhjus oli rohepööre

Eesti,
- Updated
©UU
EKRE suutis valitsuse olles ära hoida Eesti energeetika põhjaliku lammutamise. Pilt on illustratiivne.

Kolmapäeval selgitas EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees Martin Helme Riigikogus küsimustele vastates, miks on vaja teha aktsiisilangetusi, mille jaoks oli EKRE-l laual oma eelnõu.

Mart Helme: “Juba 10–12 aastat on kõik need, kellel on oma valuutad, raha juurde trükkinud ja rahanumbreid ka börsidel ja mujal juurde keerutanud. Kuidas see käibemaksu ja muu maksualandus suhestub selle sisuliselt käivitunud hüperinflatsiooniga?”

Martin Helme:  “Alates 2008. ja 2009. aastast on tohutus koguses raha juurde trükitud, see raha on suures osas läinud finantsturgudele ja suurendanud 2009. aasta majanduskriisi ajahetkega võrreldes maailma nii erasektori kui ka riigisektori võlakoormust – rohkem kui kuus korda on kasvanud võlg võrreldes selle ajaga, kui oli võlakriis.

See on toonud omakorda kaasa mitmetes valdkondades väga tõsise hinnakasvu, toorainete, kinnisvara kui ka sellised absurdsed hinnakasvud, nagu bitcoin või taolised valdkonnad, mille peale me tavaliselt ei mõtle, aga kuni koroonani ei olnud see hinnakasv tuntav tavalistele inimestele tavalistes kaupades.

Koroona ajal veelgi suurendati, mitmekordistati võrreldes sellele eelnevate aastatega rahatrükki, aga vahe oli selles, et seda raha ei antud mitte pankadele, vaid anti otse inimestele. Nii Eestis kui ka Ameerikas kui ka Euroopas olid erinevad skeemid, kuidas toetati inimesi. See raha jõudis kiiresti otse inimestele ja sealt otse ka kiiresti majandusse. See käivitas inflatsiooni sellisel kujul, nagu me teda praegu tunneme oma nahal.

Üks suur tükk hinnatõusust praegu on kütusehindade, elektri ja gaasi hinna tõus. Need hinnatõusud said alguse oluliselt varem kui puhkes sõda ja venelased tungisid kallale Ukrainale. Nende algpõhjus on peamiselt rohepööre ehk fossiilsete kütuste tootmise pidev süstemaatiline vähendamine või ka näiteks tuumaelektritootmise vähendamine, mis on tekitanud turul tohutut defitsiiti, nendes valdkondades alainvesteerimine ja sealt see hinnatõus on kerima läinud.

Ja nüüd loomulikult sõda, Venemaa sõda Ukraina vastu annab sellele veel võimsalt hoogu juurde. Aga lisaks sellele on kütuse hinnatõusud ja ka toorainete hinnatõusud.”

Rene Kokk: “Koalitsioon tegi ettepaneku vähendada käibemaksu üheksalt viiele ajakirjandusväljaannetel, siis nimetab ta s4eda vajalikuks; kui EKRE teeb ettepaneku, et vähendada käibemaksu toodetele, siis räägitakse sellest, kuidas maksudega ei tohi mängida ja see ei andvat mitte mingit tulemust. Kas sinul on aimu, kuidas see mõtteviis töötada võiks?”

Martin Helme: “Seda võib deduktiivselt hinnata retoorika põhjal kui tavalist liberaalset upsakust, et kõik, mida meie teeme, on hea ja kõik, mida teised teevad, on halb. Muud argumenti ma ei suuda siin tuvastada. Neile on kõik lubatud, teistele ei ole miski lubatud, on see põhi. Aga need argumendid muidugi ei pea üldse vett, seesama jutt, kuidas maksualandus hinda ei jõua. Meie enda, Eesti enda eelmise valitsuse näite puhul jõudis küll. See vajas lisatööd, mul oli mitmeid koosolekuid nii jaemüüjatega kui tootjatega Eestis, kus nendega tuli nii südamest südamesse rääkida, kuidas ikkagi see hind peab jõudma tarbijani. Aga jõudis. Fakt on see, et jõudis, selgelt jõudis. See lihtsalt ei ole tõsijutt.

Poola langetas kütuseaktsiisi miinimumini ja langetas ka käibemaksu kütusele. Poolas on praegu bensiin 98 hind 1.50 umbes, mõni sent peale. Me teame, et kui me võtaksime biolisandi ära, siis me suudaksime hinda alla tuua veel kusagil 15 senti. Ehk siis me räägiksime hinnast kusagil 1.30-1.35. Praegu on meil hinnad üle kahe euro. Kui jääda selle liitri hinna arvutuse juurde, ma räägin bensiin 95-st, siis on võimalik teha kõik endast sõltuv, tänaste maailmaturu naftahindade juures on võimalik jõuda 1,3 euroni liitrist. Kui teha kõik asjad õigesti. Võrreldes kahe euroga, see on ikka väga suur abi.

Aga see ei ole ju ainult kütus, me räägime ka elektrist. Käibemaks on ju väga suur osa elektri puhul. Me räägime gaasist, 200 000 kodumajapidamist Eestis kütavad ennast gaasiga. Kui me räägime samamoodi kümnetest eurodest, mida sa hoiad kokku ühes kuus, aga võib-olla isegi suuremate tarbijate ja tootmiste puhul räägime sadadest tuhandetest eurodest. Meil Eestis on üks tootmisettevõte, kelle gaasiarve kuus on üle miljoni euro. Kui me sealt juba võtame ikkagi mingi 15 või 20 protsenti maha või isegi rohkem protsenti maha koos aktsiisiga ja koos käibemaksuga, siis me räägime juba mingisugusest 20–30 protsendisest  hinnalangusest.

Alar Laneman: Elukallidus meil tõuseb, inimeste elujärg halveneb, samas me kuuleme, et riigil ja valitsusel ei ole raha. Ja see on tõeliselt kafkalik, sellepärast et kust tuleb see arusaamine, et riigil on raha. See kõik ongi rahva raha, mida riik ajutiselt peaks meie kõigi hüvanguks kasutama. Eriti hull on lugu energiahindadega, see on otsene elukalliduse tõstja, aga see on ka kaudne võimendaja. Siin ka väga tõsine ebaeetiline olukord, et strateegiline funktsioon, mille arvelt teenib üks ettevõte kasumit ja halvendab kõigi elujärge. Mis oleks, kui raiuke selle hoobiga läbi, likvideeriks Eesti Energia ja teeks MTÜ Eesti Energia?

Martin Helme: “MTÜ business on väga tulus business. Eestis Riigieelarvest läheb MTÜ-dele ja sihtasutustele suurusjärgus 250 miljonit aastas ja keegi täpselt aru ei saa, läheb nagu mutimullaauku. Nüüd kafkalikkusest rääkides, ega mina ka aru ei saa – Eesti on kõige suurema hinnatõusuga riik üldse Euroopas, meil on kõige kallim elekter Euroopas ja pensionärid ega tavalised palgateenijad ei tule enam välja. Tööpuudus kasvab. Sõjatrumm täriseb iga päev.

Ja see partei, kes seda kõike meile pakub, toetusprotsent rahva hulgas iga nädal ronib ülespoole. Ega meie erakonnal ka kurta ei ole selle protsendiga, aga lihtsalt vaatad seda ja mõtled, et tahaks teada saada – kuskil peab piir ette tulema –, kui suur osa Eesti inimestest on siis masohhistid. Praegu on 33%. Kasvuruumi veel on, ma tean, refikad on käinud 36 peal ära. Aga ma ei ole kindel, et nende inimestega on võimalik üldse mingite argumentidega kuhugi jõuda. Kellele meeldib, et talle haiget tehakse, see karjub ainult veel ja veel, andke juurde. Meie räägime teiste inimeste nimel, me räägime nende nimel, kellele ei meeldi, et neile haiget tehakse, et neilt raha ära võetakse ja siis näkku ka veel irvitatakse.

Muide, mis puudutab Eesti Energia kasumit – kui ministriks sain, siis oli ka järjekordne mingisugune minikriis oli laual, siis olid elektri hinnad all. Eesti Energia planeeris kinni panna kahte põlevkivikatelt ja koondada suurusjärgus 1000–1500 inimest. Selle tagajärjel oleks Eesti elektritootmise võimekus langenud umbes poole peale sellest, mis on meie tarbimine. Mina ütlesin, et kuulge, nii ei saa, et see on strateegiline energiajulgeoleku, sotsiaalse stabiilsuse küsimus Ida-Virumaal. Seal on nii palju asju, mis muudavad võimatuks, et me nii teeksime. Tuleb leida lahendus.

Selle peale Eesti Energia ütles, et jaa, loomulikult, lahenduse hinnaks on vähenev dividend. Eesti Energia sai aastaid dividendi suurusjärgus 50 miljonit eurot. Seda ausalt öeldes viis miljonit siia-sinna selles dividendist … Kui me ei oleks tol ajal seda otsust teinud, kui mul oleks käsi värisema hakanud, et oi pagan, viis miljonit ikka oi-oi-oi, siis me oleksime talvel olnud pimedas, meil ei oleks praegu võimalik Eesti Energial teha rekordkasumeid, sellepärast et pool tootmisvõimekust oleks vanarauaks pandud.

Sotsiaalsetest pingetest Ida-Virumaal üldse ei räägiks, eriti muutunud julgeolekuolukorra taustal. Aga selline see mõtteviis oligi, et ei noh, kuulge, täna on viis miljonit vaja kokku hoida. Selle arvelt või selle nimel me võime ju ohverdada tulevikus kümned miljonid kasumit, töökohad, maksulaekumised, sotsiaalse stabiilsuse, selle, et meil üldse tuled põlevad. See on see Exceli tabeli vaade, et meid huvitab ainult see üks rida ja seal ka ainult see keskmine lahter. Meie siin saalis vähemalt ei tohi nii mõelda.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid

Loe ka Martin Helme: EKRE pakutav aktsiisilangetus puudutab kõiki elualasid

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused