Martin Helme majandusprognoosist: „Diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi hinna tõus tuleb kindlasti ära jätta“

Rahandusministeerium esitles paari päeva eest suvist majandusprognoosi, mis on aluseks riigi eelarve koostamisele, seal prognoositi tänavuseks kasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti.

Endise rahandusministri Martin Helme (EKRE) sõnul on tõusu aluseks tõsiasi, et eelmine valitsus algatas koroonameetmete majandus- ja toetuspaketi, mis töötas väga hästi. „Uus valitsus pole midagi suurt muutnud, kuigi nad olid väga kriitilised meie eelmise valitsuse laenu- ja toetusmeetmete suhtes,“ rääkis ta Vikerraadiole. „Mida nad on muutnud, on maksupoliitika – nad plaanivad kevadel tõsta makse, mis minu meelest on inflatsiooni ehk hinnatõusus taustal täiesti lubamatu. Diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi hinna tõus tuleb kindlasti ära jätta!“

Ta lisas, et Eesti majanduses on toimunud struktuursed muutused – vähetootlikud majandusharud, kus olid väiksed palgad ja ettevõtted tulid vaevu ots-otsaga kokku, on osaliselt lõpetanud tegevuse, eelkõige on jutt toitlustusest ja majutusest, aga ka kultuurist. Seal on olnud palju inimesi, kuid vähese palga peal ja kuna nad on seal tööst ilma jäänud ning läinud teise töö peale, kus on kõrgem palk, siis kajastub see ka statistikas.

Praegu oleme majanduses kõrgemal tasemel, kui rahandusministeerium ennustas tänaseks enne koroonakriisi.

„Kui Keit-Pentus Rosimannus sai rahandusministriks, pandi ta nina ette mingid prognoosid, mida ta kohe tõe pähe võttis ja paanikasse sattus,“ vastas Helme küsimusele Reformierakonna kärpeplaani kohta, lisades, et nende andmetega manipuleerides oli tal enda meelest hea oma eelkäijat ja poliitilist konkurenti halvas valguses näidata.

Ent tõde on see, et Pentus-Rosimannus lihtsalt ei saanud rahandusest aru. „Nüüd on tal kauem aega olnud neid tabeleid ja prognoose vaadata ja need on kõvasti muutunud. Ja ta tasapisi taganeb välja sellest rumalusest, hakates rääkima riigireformist,“ lisas Helme.

„Selle majandusprognoosi najal, mis nüüd avaldati, ei ole Reformierakonnal ühtegi argumenti jätkata oma kasinuspoliitika juttu, see tunduks juba kiusuna,“ arvas Helme valitsuse eelolevate eelarveläbirääkimiste kohta.

Martin Helme teritas veel hambaid Reformierakonna suunas: „Kui meie olime valitsuses ja tegime eelarvet, siis seletati meile veel kriisipõhjas olles, kuidas tuleb eelarve tasakaalu viia. Ja nüüd on meil 3,5 protsendine majanduskasv ning nad panevad ise veel 3-4 aastat miinuseelarvega. Kuhu see tarkus nüüd kadus?“